Infokäitumine
Infokäitumine (inglise keeles information behavior) on infoteaduse uurimisvaldkond, mis keskendub sellele, kuidas inimesed otsivad, leiavad, hindavad ja kasutavad informatsiooni.[1][2]
See hõlmab nii aktiivset kui ka passiivset informatsiooni hankimist ja kasutamist, sealhulgas vahetut suhtlemist teistega ning teabe vastuvõtmist erinevatest allikatest nagu näiteks meedia kaudu. Infokäitumine uurib inimeste vastastikust mõju informatsiooniga erinevates oludes — igapäevaelus, tööl ja õppimisel.
Tänapäeval uurivad infoteadlased, kuidas inimesed oma infovajadusi mõistavad, milliseid viise nad kasutavad info otsimisel ja milliseid kanaleid nad eelistavad selle hankimiseks ja kasutamiseks.[3] Hiljutine uuring näitas, et Wikipedia kasutajate sirvimisharjumused jagunevad kolme uudishimu stiili vahel — kütt, sahmerdaja ja tantsiskleja — pakkudes olulist teavet, mis aitab paremini mõista inimeste infokäitumist ja arvestada nende mustritega infosüsteemide arendamisel.[4]
Infoteadlane Sirje Virkus on öelnud, et infokäitumine ei tähenda ainult info otsimist, vaid ka seda, kuidas me õpime infot kasutama igapäevaelus, koolis ja tööl. Infokäitumine on seotud sellega, kui hästi me oskame infot leida ja kasutada.[5]
Ajalooline taust
muudaInfokäitumise uurimise teema on aja jooksul arenenud ning varasem mõiste „info hankimine“ (inglise keeles information seeking) asendati laiemalt kasutatava mõistega "infokäitumine" 1990. aastatel, mis tõi kaasa ka laiemalt lõimitud vaatenurga informatsiooni käsitlemisele ja kasutamisele.[5] Esimesena tõi selle mõiste teaduskirjandusse T. D. Wilson, kes kirjeldas infokäitumist kui laiemat tegevust, mis hõlmab nii informatsiooni hankimist kui ka selle kasutamist.[6]
Wilsoni tööd aitasid paremini mõista, kuidas inimesed infot otsivad ja kasutavad. Tänu temale hakati infokäitumist uurima väga erinevate vaatenurkade alt, sest ta pakkus välja, et seda võiks uurida lisaks psühholoogia, sotsioloogia ja tehnoloogia perspektiivist.[7]
Infokäitumise teooriad ja mudelid
muuda
Infokäitumise teooriaid ja mudeleid on mitmeid, kuid üks olulisemaid on T. D. Wilsoni välja töötatud käitumuslik mudel,[8] mis näitab, kuidas erinevad sotsiaalsed ja isiklikud tegurid mõjutavad inimese infokäitumist. Wilsoni mudel käsitleb infovajadust kui keskset tegurit, mis käivitab infokäitumise protsessi. Mudel kirjeldab, kuidas inimesed reageerivad infovajadusele ja milliseid samme nad astuvad informatsiooni leidmiseks.
Teadlased Amanda Spink ja Charles Cole täiendasid Wilsoni mudelit, tuues esile, et infokäitumine ei piirdu ainult informatsiooni otsimisega, vaid on seotud ka inimese suhtlemise ja sotsiaalse kontekstiga.[9] Nad rõhutasid, et infokäitumine hõlmab keerulisi ja mitmekesiseid protsesse, mis on seotud inimeste vastastikuse mõjuga nende keskkonnas.
Infokäitumise uurimismeetodid
muudaInfokäitumise uurimiseks kasutatakse mitmeid meetodeid:
- Kvalitatiivsed meetodid nagu intervjuud ja vaatlused, mis aitavad mõista inimeste kogemusi ja motiveerivaid tegureid informatsiooni otsimisel.[10]
- Kvantitatiivsed meetodid nagu küsitlused ja statistilised analüüsid, mis võimaldavad tuvastada mustreid ja suundumusi inimeste infokäitumises.[8][11]
Kvalitatiivsed meetodid annavad sügavama ülevaate inimese sisemisest käitumisest ja motivatsioonist, samas kui kvantitatiivsed meetodid aitavad üldistada infokäitumise suundumusi suuremas populatsioonis.[12]
Infokäitumise rakendused
muudaInfokäitumise teadmised on rakendatavad mitmesugustes valdkondades:
- Raamatukogunduses: raamatukoguhoidjad saavad paremini mõista, kuidas kasutajad informatsiooni otsivad ja milliseid ressursse nad vajavad.[13]
- Infosüsteemides: infosüsteemide kujundajad saavad infokäitumise uuringute abil luua kasutajasõbralikumaid süsteeme, mis vastavad inimeste informatsioonivajadustele.[14]
- Töökohal ja hariduses: infokäitumise mõistmine aitab organisatsioonidel ja haridusasutustel paremini toetada oma töötajate ja õpilaste informatsioonihaldust.[15]
Seotud mõisted
muudaInfokäitumine on seotud mitmete teiste mõistetega nagu:
- Infootsing: konkreetne osa infokäitumisest, mis keskendub informatsiooni leidmisele.[16]
- Infovajadus: vajadus teabe järele, mis ajendab infokäitumise protsessi.[17]
- Infopädevus: inimese võime leida, hinnata ja kasutada informatsiooni tõhusalt.[18]
Vaata ka
muudaViited
muuda- ↑ "Infokäitumine". sonaveeb.ee. Vaadatud 26. novembril 2024.
- ↑ "EMS". ems.elnet.ee. Vaadatud 26. novembril 2024.
- ↑ Savolainen, R. (2007). "Information Behavior and Information Practice: Reviewing the "Umbrella Concepts" of Information‐Seeking Studies". The Library Quarterly (inglise). 77 (2): 109–132. DOI:10.1086/517840. ISSN 0024-2519.
- ↑ Magubane, Nathi; Pennsylvania, University of. "Researchers identify 'dancer' as a new curiosity style in Wikipedia browsing". phys.org (inglise). Vaadatud 26. novembril 2024.
- ↑ 5,0 5,1 Virkus, S. (2017). Infoteadused teoorias ja praktikas. Tallinn: TLÜ kirjastus. Lk 42-73.
- ↑ Wilson, T. D. (1981). "On user studies and information needs". Journal of Documentation. 37 (1): 3–15.
- ↑ T. D. Wilson, C. Walsh. "Information behaviour: an interdisciplinary perspective". informationr.net (inglise). Vaadatud 26. novembril 2024.
- ↑ 8,0 8,1 Wilson, T. D. (1999). "Models in information behaviour research". Journal of Documentation. 55 (3): 249-270.
- ↑ Spink, A.; Cole, C. (2001). "Information and poverty: information-seeking channels used by African American low-income households". Library & Information Science Research. 23 (1): 45–65. DOI:10.1016/S0740-8188(00)00067-0. ISSN 0740-8188.
- ↑ "Kvalitatiivne sisuanalüüs – Sotsiaalse Analüüsi Meetodite ja Metodoloogia õpibaas". samm.ut.ee. Vaadatud 26. novembril 2024.
- ↑ "Kuidas analüüsida kvantitatiivseid andmeid? – Sotsiaalse Analüüsi Meetodite ja Metodoloogia õpibaas". samm.ut.ee. Vaadatud 26. novembril 2024.
- ↑ "Kvalitatiivse ja kvantitatiivse turu-uuringu erinevus". Norstat. Vaadatud 26. novembril 2024.
- ↑ Bates, Marcia J. (2017). "Information Behavior" (PDF). Encyclopedia of Library and Information Sciences. Lk 2074-2085. DOI:10.1081/E-EISA-120053335. Vaadatud 26. november 2024.
- ↑ Huber, George (1. veebruar 1982). "Organizational Information Systems: Determinants of Their Performance and Behavior". Management science. Lk 138-155. DOI:10.1287/mnsc.28.2.138. Vaadatud 26. november 2024.
- ↑ Nahl, Diane (mai 2001). "A conceptual framework for explaining information behavior". Studies in Media & Information Literacy Education. Lk 1-16. Vaadatud 26. november 2024.
- ↑ "Infootsing". sonaveeb.ee. Vaadatud 26. novembril 2024.
- ↑ "Infovajadus". sonaveeb.ee. Vaadatud 26. novembril 2024.
- ↑ "Infopädevus". sonaveeb.ee. Vaadatud 26. novembril 2024.