Imatra kosk
Imatra kosk (soome keeles Imatrankoski) on kosk Soome kaguosas Imatra linnas Vuoksi jõel umbes 5 km kaugusel Venemaa piirist, Euroopa suurim kosk. Geograafilised koordinaadid on 61° 10′ N, 28° 46′ 18″ O.
Jõgi langeb seal umbes 500 m pikkuselt kitsas graniitkuristikus 18,4 m.
Alates 1929. aastast kasutatakse seda langust elektrienergia tootmiseks ning vesi suunatakse ümber. Ainult teatud aegadel avatakse lüüsid ja vana jõesäng ujutatakse üle. Kose vooluhulk on siis 500–600 m³/s.
Imatra kose järgi on nime saanud nii Imatrankoski linnaosa kui ka Imatra linn.
Teke ja ajalugu muuda
Imatra kosk tekkis umbes 4000–5000 aastat tagasi, kui Saimaa veemassid murdsid Salpausselkäst läbi. Salpausselkä moodustas kaua tõhusa takistuse vee voolamisele Laadogas, kuid maa kerke tõttu läänes tungis vesi kagusse.
Kose jõust annavad tunnistust arvukad hiiekirnud ja muud kõverused.
Kosk voolas aasta ringi ühesuguse vooluhulgaga. Siiski esines üleujutusi, neist suurim 1899, mil vooluhulk oli 1160 m³/s, ligi kaks korda suurem kui tavaliselt.
Turism muuda
Imatra kosk on üks Soome rahvusmaastikest, Soome vanim turismiobjekt.
Alates keisrinna Katariina II ja tema kaaskonna külaskäigust 1772 on Imatra kosk olnud populaarne vaatamisväärsus. 19. sajandi lõpus oli see üleeuroopaline, Eiffeli torniga võrreldav vaatamisväärsus.
Koske uputas end vähemalt 94 inimest[viide?]. 19. sajandil tegid venelased Imatra kose kaljudele grafiteid. 19. sajandi keskel rajati kose ümber Soome vanim looduspark Kruununpuisto. Jõge tuli algul ületada kas paadiga või köisteed mööda. Aastal 1892 ehitati sild. Aastal 1892 jõudis Imatrasse ka raudtee. Koske käis vaatamas ka Nikolai II.
Aastal 1903 rajati kahe põlenud puuhotelli kohale luksuslik kivist juugendstiilis lossitaoline hotell Valtionhotelli.
Tänapäeval toimuvad turismohooajal juuni keskpaigast augusti keskpaigani (83 korda) iga päev[1] 20-minutilised kose demonstratsioonetendused[2]. Vaatajad saavad looduse vaatemängu jälgida kaarsillalt või allavoolu paiknevast Kruununpuisto pargist. Lüüside avamise ajal lastakse traditsiooniliselt valjuhäälditest Jean Sibeliuse pala "Jõgi keeb".
Hüdroelektrijaam muuda
Pikemalt artiklis Imatra kose hüdroelektrijaam
Imatra kose hüdroelektrijaama esimene järk ehitati 1922–1929. Selle avas 1929 president Lauri Relander. See oli ja on Soome suurim hüdroelektrijaam.
Teine järk valmis 1951. Jaama projektvõimsus on 178 MW.
Märkused muuda
Kirjandus muuda
- Sven Hirn. Imatran tarina. Matkailuhistoriamme valtaväylältä, Imatra: Imatra-seura, Imatra-seuran julkaisu nr 3, 1984
- Lauri Putkonen (toim). Kansallismaisema, Helsinki: Ympäristöministeriö 1993