Ilmakaart

Tsüklon Emma Euroopa ilmakaardil (3. märts 2008)

Ilmakaart ehk meteoroloogiline kaart ehk sünoptiline kaart on kaart, millele on numbrite ja tingmärkidega kantud suurel maa-alal üheaegselt tehtud ilmavaatluse andmed või ilmaprognoosi tulemused. Ilmaandmeid kogutakse meteoroloogiajaamadest ehk ilmajaamadest. Need on paigutatud üle riigi. Ilmakaarte koostatakse ilmajaamades üheaegselt toimunud ilmaelementide mõõtmistulemuste põhjal. Mõõtmised toimuvad nii kaugseirena kui ka maapinnal.[1] [2]

Ilmakaarte uuendatakse pidevalt, sest ilmaolud muutuvad pidevalt. Neid uuendatakse vähemalt iga 3 tunni tagant, kui kõikidest ilmajaamadest saadakse mõõtmis tulemused. Veelgi sagedamini võimaldavad ilmakaarte uuendada automaatilmajaamad. Kuigi paljudes asulates ametliku ilmajaama ei ole, saab kasutada lähimate ilmajaamade andmeid, sest tavaliselt temperatuur asulas ja selle lähimas ilmajaamas ei erine enamasti üle paari kraadi.[1] [3]

Aluspinnakaartideks nimetatakse kaarte, mis põhinevad ilmajaamade andmetel, sest need kujutavad ilmaolusid maapinnalähedases õhukihis. Kõrgemate õhukihtide ilmakaarte koostatakse lennukitelt või raadiosondidelt. Kaardid, mis kujutavad ilmaolusid 1,5 km, 3 km või 5,5 km kõrguselt, kasutatakse laiemalt, sest need aitavad prognoosida ilma. Näiteks saab kõrgemates õhukihtides puhuvate tuulte suuna ja kiiruse järgi ennustada madalrõhkkondade liikumist.[3]

Ilmastikku iseloomustavaid kaarte on erinevaid. Näiteks on hetke ilma iseloomustavad kaardid, mida uuendatakse iga tunni järel Riigi Ilmateenistuse kodulehel. Need on kõige üldisemad ning need kõigile tasuta. Sünoptilised ilmakaardid laetakse üles maailmaaja järgi keskööl. Veel on olemas erinevate ilmaelementide mudelprognooside, ilmahoiatuse ja üksikute ilmaelementide kaarte.[1]

AjaluguRedigeeri

19. sajandi keskpaigast hakati esmakordselt mõõtma ilmanäitajaid. 1816. aastal lõi saksa füüsik Heinrich Wilhelm Brandes esimesed ilmakaardid, mis joonistati käsitsi ja rekonstrueeriti 1783. aastal kogutud andmetest. Varasemad ilmakaardid tehti sünkroonsete ilmateadete kogumisega posti teel.[4] 1865. aastal pani Eestis organiseeritud meteoroloogilistele mõõtmistele aluse Tartu Ülikooli füüsikateedri juhataja Arthur Joachim Oettingen. 2. detsembril 2015 möödus 150 aastat pidevate meteoroloogiliste mõõtmiste algusest. Tänapäeval koordineerib ja korraldab Eestis riiklikul tasemel ilmavaatlusi Keskkonnaagentuuri alla kuuluv Riigi Ilmateenistus. Riigi Ilmateenistus oli varem nimega Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituut – EMHI.[1]

Ilmanähtuste kujutamineRedigeeri

Õhutemperatuuri andmed kantakse kaardile. Samasuguse temperatuuriga punktid ühendatakse joonega ning neid nimetatakse isotermideks. Veel võidakse vahest kahe isobaari vaheline osa värvida ühte värvi.[5]

 
Isotermid Euroopa kaardil

Õhutemperatuuri andmed kantakse kaardile. Samasuguse temperatuuriga punktid ühendatakse joonega ning neid nimetatakse isotermideks. Veel võidakse vahest kahe isobaari vaheline osa värvida ühte värvi.[5]

 
Joonisel on kujutatud 2015. aasta 21. nov maksimum- ja miinimum temperatuurid USAs

Samajoontega kujutatakse kaartidel veel õhurõhku. Neid nimetatakse isobaarideks. Eestikeelsetel kaartidel tähistatakse kõrgrõhualasid (K) ja madalrõhualasid (M). Ingliskeelsetel kaartidel tähistatakse H (high – kõrge) ja L (low – madal). Fronte tähistatakse punaste ja siniste sakiliste joontega.[5]

 
Ilm Põhja-Atlandil 05.06 1944

Vastassuunaliste nooltega märgitakse tuuled. Vahepeal värvitakse sama kiirusega tuuled sama värvi. Teinekord ei ole tuuli kaardile märgitud, kuid nende kohta saab oletusi teha õhurõhkude abil, sest mida suurem on õhurõhkude vahe, seda kiiremini tuul puhub. Seega ilmakaardi puhul kehtib järgmine seaduspära: mida lähemal on on isobaarid üksteisele, seda kiiremini tuul puhub.[5]

 
Euraasia tuuled

Sademete hulka tähistatakse samuti samajoontega või erinevate värvidega.[5]

 
2014. aasta Euroopa sademetekaart

LegendRedigeeri

Tavaliselt on ilmakaartidel kokkuleppelised tingmärgid ilmanähtuste ja pilvisuse kujutamiseks, need on märgitud legendis. Osad tingmärgid (pilvisuse) võivad olla öö ja päeva jaoks erinevad (koos kuu või päikesega). Suurele kasutajaskonnale mõeldud kaartidel on tavaliselt vaid inimeste igapäevaelus olulised ilmanähtused (sademed, udu, tuisk, äike, jäide). Nooled tähistavad tuule suunda. Lühikese saba lisamine noolele lisab tuule tugevusele juurde 5 sõlme ja pikk 10 sõlme.[3]

 
Tuule tugevuse märkimine ilmakaartidel
 
Pilvisuse tingmärgid
 
Ilmanähtuste tingmärgid

Sünoptika ja sünoptiline ilmakaartRedigeeri

Sünoptika on meteoroloogia haru, mis tegeleb mitmesuguste kaartide (nn sünoptiliste kaartide, vaatluste ja muu sarnase lisainformatsiooni) töötlemisega ja selle kaudu ilmaennustamisega. Kõige rohkem hoitakse silma peal tsüklonitel ja antitsüklonitel ning nende liikumist juhtival jugavoolul.[6] Selle valdkonnaga on seotud atmosfäärfüüsikud, merefüüsikud ja geofüüsikud.[1]

Sünoptiline ilmakaartRedigeeri

Sünoptikute ilmakaardid erinevad ilmakaartidest, mis on mõeldud tavakasutajatele, sest need on palju põhjalikumad ja nende lugemiseks on vaja kogemust. Sünoptilised kaardid annavad kiiresti põhjaliku ülevaate.[3]

Ringid tähistavad jaamade asukohti. Ringi sees mustaks värvitud osa suurus näitab pilvisuse määra. Ringi sisse tõmmatud joon näitab tuule suunda näiteks jaamast edelasse suunatud joon märgib edeltuult. Väiksemad kriipsud joone otsas näitavad tuule kiirust. Mida rohkem kriipse ja mida pikemad need on, seda tugevam tuul on.

Ümber jaama tähistava ringi märgitakse kindla skeemiga ilma näitajate väärtused. Komasid ei kasutata, et ruumi kokku hoida seega näiteks õhutemperatuuri märkiv number 57 tähendab 5,7 kraadi. Samuti jäetakse õhurõhu lugemil eest ära kaks numbrit. Näiteks tähendab ilmakaardil õhurõhk 107 tegelikult 1010,7 millibaari. Kaardil on märgitud veel sajualad (roheline viirutus), udu (kollane) ja äikese levikuala märgitakse punasega. Tugeva sinise või punase joonega märgitakse frondid. [3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 https://vara.e-koolikott.ee/taxonomy/term/2566 
  2. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/ilmakaart1
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 https://www.opiq.ee/kit/1/chapter/14
  4. https://www.britannica.com/science/weather-map
  5. 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 https://sites.google.com/tg.edu.ee/geograafia-2/2-atmosfäär/2-6-ilmakaardid-ja-mudelid
  6. https://ilm.ee/?45715

VälislingidRedigeeri