Ilūkste

Ilūkste
läti	Ilūkste
	Ilūkste vapp
	Pindala: 8,7 km² (2024)
	Elanikke: 2082 (1.01.2024)
	Koordinaadid: 55° 59′ N, 26° 18′ E

Ilūkste (läti^ⓘ) (saksa keeles Illoxen, Illuxt, varem eesti keeles Illuksti)^[3] on linn Lätis Augšdaugava piirkonnas. Ajalooliselt on olnud osa Sēlijas. Linn asub merepinnast 100 meetri kõrgusel.

Ajalugu

Ilūkste alad kuulusid aastal 1251 seelide Alektene muinasmaakonda.^[4] 16. sajandil allus see Daugavpilsi komtuuridele.

Asulat on esimest korda kirjalikult mainitud aastal 1559. Toona oli see väike alev, mis kuulus Pilskalne mõisale.^[5] Aastal 1567 rajati alevisse luteri kirik, aastal 1596 asutati seal kool.

Hiljem asusid piirkonda elama vanausulised. Aastal 1690 rajasid jesuiidid asulasse esimese katoliku kiriku, mille asemele nad aastail 1754–1769 uue kahe torniga kivikiriku püstitasid.

Pärast Venemaaga liitmist sai asulast Ilūkste kreisi keskus. Aastal 1816 ehitasid sinna oma kiriku uniaadid, mis läks aastal 1861 õigeusu kiriku valdusse. Alevisse asusid elama ka juudi kaupmehed. Asula tähtsust näitab see, et seda läbis Peterburi ja Varssavi vahelise suurtee vana trass, ka hakkas seda läbima aastal 1873 valminud Dünaburgi ja Tilsiti vaheline raudtee.

Esimese maailmasõja ajal jäi Ilūkste rindejoonele, mistõttu suur osa alevist sai purustatud. Linn aastast 1917. 2009. aastani kuulus Daugavpilsi rajooni. 2021. aastani oli linn Ilūkste piirkonna keskus.