Ideaalsus

Ideaalsuse mõiste definitsiooniks on miski pidevalt arenev ja muutuv. Ühiskonnalt antud definitsioon on miski täiuslik, kuid miski pole täiuslik, sest maailm pidevalt muutub.

Ideaalsus on olukord, kus kõik on õige. Samamoodi võib tähendada millegi õigeks tegemine. Ideaalsuse saavutamine on ülimalt raske, kuna kõik peab olema 100% õige (kuigi see on võimatu). Tihti peale kasutatakse sõna "ideaalsus" komplimendina, näidates kui hea see on.

Millegi ideaalsus, nagu näiteks oskuse, süsteemi või produkti, hõlmab osa ka selle valmistamise nii heaks ja täiuslikuks kui vähegi võimalik.

Ideaalsus on nii protsess (idealiseerimine), kui ka tulemus, milleks on ideaal.

Ideaal

Ideaal (ld. Idealis, kr. Ἰδέα – nähtus, idee) – tähtsaim väärtus, parim, lõpetatud seis ühte või teist fenomeni; iseloomujoon.

Inimese ideaalid võivad olla piiratud, kitsad ja laiad. Kõikehõlmavateks ideaalideks on religioossed – nad hõlmavad inimest kõikidest tema hinge pooltest ja tekivad lootusest, et ideaal on objektiivne, muutumatu ja et reaalsus kujutab, kas eemaldumist või lähenemist sellele. Kõige tihedamini kohtuvad religioossed ideaalid on kristlikud ja budistlikud.

Ideaalsus filosoofias

Viimaste sajandite jooksul ideaalsuse definitsioon oli ja jääb üheks kõige raskemaks probleemiks maailma filosoofias. Filosoofiline definitsioon ideaalsusest kujuneb omavahel seotud asjadest: mõistusest, ideest ja mateeriast kui reaali osadest. Ideaalsus omab palju selgitusi tuginedes filosoofia eri suundadele.

Filosoofia käsitleb ideaalsuse mõistet kui mõistust või vabadust, kui mõtisklust või psüühikat, kui ‘hinge’ või ‘vaimu’, kui ‘tunnetust’ või ‘kunstilist algust’. Ideaalsust võetakse kui kõike hõlmavat mõistet, millesse kuuluvad juba teatud ja ka teadmatud osad, mis võivad olla veel avastamata. Ideaalsus on samamoodi tuntud ja tundmatu mõiste nagu ka mateeria: selle sõna definitsiooni pole võimalik täielikult väljendada ainult inimkonna poolt teadaolevate asjadega.

Ideaalsuse probleem

„Täiuslikkus on see, mis see on. Ja see on kogu olemasolu aluseks. Probleem on selles, et meil on peaaegu võimatu tunnistada seda sellisena lihtsalt sellepärast, et me hindame.“ -Hans Decoz

Ideaalsuse probleem on probleem mittemateriaalse nähtuse staatusega materiaalses maailmas. Paljud filosoofid seostasid seda probleemi mentaalsuse olemasoluga. Peamised erinevused inimmentaalsusel on need, et meie mõtted, ütlused ja teod on kontrollitavad põhjendatud argumentidega.

Ideaalsus on asjade karakteristika, mis pole looduse poolt antud, vaid antud inimühiskonna poolt, mingi eesmärgi saavutamiseks.

Ideaalne vorm – see on materiaalse asja vorm, mis on koostatud inimese jõuga. Või vastupidi, see on jõu vorm, mis väljendub looduses realiseeruvalt, materialiseeruvalt.

Idealism ja idealist

Termid „idealism“ ja „idealist“ omavad filosoofias mitmeid tähendusi, mis alati sõltuvad kontekstist.

Idealism, kui filosoofiline suund, tunnustab eesmiseks mõistust ja vaimu ning tõstab tagaplaanile looduse ja mateeria. Sellest maailmavaatest on idealism sarnane religiooniga, mille vaate punktist on loodus ja mateeria loodud kellegi vaimuliku (jumala) poolt.

Praktiline ehk eetiline idealism on inimese iseloomujoon: tema elu tugineb ja koosneb ideaalidest. Idealist muudab teda ümbritsevat keskkonda enda huvide ja ideaalide järgi ning ei huvitu asjadest, sellistena nagu nad on, vaid millised nad peavad olema. Olemasolev teda ei rahulda: ta vajab kõige paremat, ilusamat.

Teoreetiline idealism võib olla kognitiiv-teoreetiline või metafüüsiline. Esimene väidab, et meie mõistus kunagi ei tegele asjadega, nii nagu nad on, vaid nende kujutlustega. Metafüüsiline idealism väidab, et tõde ei asu surnud olemuses ega loomulikes jõududes, vaid ideedes: materiaalne loodus on ainult vorm, milles asub ideaalne vaimulik.

Numeroloogia

Numeroloogia selgitab eksistentsi arengut Maal numbrite kaudu. See on kunst ja teadus, mis õpetab, et numbrid väljendavad korrapäraselt vahelduvaid kosmilisi vibratsioone.

Pole võimalik täpselt öelda, millal ilmus numeroloogia, kuna nagu täielikku teadvust seda kunagi polnud olemas. Numeroloogiat uuriti nii filosoofilisest, kui ka matemaatilisest poolest.

Chaldeani numeroloogia

Ideaalsuse definitsiooniks Chaldeani numeroloogias on 3.

Pythagoreani numeroloogia

Ideaalsuse definitsiooniks Pythagoreani numeroloogias on 3.

Ideaalsus teaduses

Ideaalsus teaduses on abstraktne objekt, mida ei ole võimalik kogeda reaalsuses, näiteks ideaalne gaas, punkt, absoluutselt must keha.

Ideaalne gaas on matemaatiline gaasi mudel, mida võib kergelt kasutada erinevate eksperimentide kirjeldamisel. Reaalsete gaasidega võrreldes pole ideaalse gaasi osakeste vahel mingit mõju ega gravitatsiooni ning gaasiosakesed on ühe kindla kujuga. Selle mudeli kasutamine eemaldab lihtsas ülesandes ja teoreetilises vaatluses üleliigseid arvutusi, muutes selle ’ideaalseks’ kooliastme füüsika õpetamiseks.

Punkt on abstraktne objekt matemaatilises keskkonnas, mis ei oma mitte mingeid mõõtvaid pinde ega tingimusi. Juurde võib tuua ka füüsikas esineva punktmassi.