Apis mellifera iberiensis
Apis mellifera iberiensis[1] (ibeeria mesilane) on meemesilase alamliik.
Levik muuda
Tema kodu on kogu Pürenee poolsaar[2] ning ta on viidud ka Baleaaridele.
Hispaania lõunaosas kattub tema leviala Apis mellifera intermissa omaga.[3]
Taksonoomia muuda
Neid mesilasi kirjeldas esimesena B. Adam, kes käis 1959. aastal Hispaania ja Portugali mesilasi uurimas. Ta avaldas nende kohta artikli ajakirjas Bee World.
Goetze (1964) ja teised autorid kasutasid selle alamliigi kohta epiteeti iberica, mille nad olid võtnud Skorikovilt (1929), arvates, et ta peab silmas neidsamu Pürenee poolsaare mesilasi. Samal arvamusel oli Friedrich Ruttner, kes kirjeldas seda alamliiki B. Adami kirjelduse järgi oma raamatus "Biogeography and Taxonomy of Honeybees."
Aastal 1988 avastas Ruttner, et Skorikov oli selle nimega nimetanud hoopis üht Aserbaidžaani mesilaserühma, kasutades Gruusia antiikaegset nime. Peale selle oli Goetze antud neljaosaline nimi Apis mellifica intermissa iberica uute nomenklatuurireeglite järgi kehtetu.
Michael S. Engel võttis seetõttu 1999 kasutusele uue nime Apis mellifera iberiensis.[4]
Morfoloogia muuda
Apis mellifera iberiensis kuulub Põhja- ja Lääne-Euroopa tumemesilaste hulka ning selle isend on enam-vähem sama suur nagu Kesk- ja Põhja-Euroopast pärineva Apis mellifera mellifera oma. Eestiivad on kitsamad ja tagakeha laiem.
Ka värvuses erilist vahet ei ole. Ta on enamasti tumepruun kuni pigimust.
Ökoloogia muuda
Apis mellifera iberiensis on kohastunud paraja kliimaga ning on troopikasse vähem sobiv. Seda on tõestanud lugematud katsed asustada teda Lõuna-Ameerikasse juba kolonialiseerimise ajal: teised rassid, eriti Aafrika omad ja Apis mellifera ligustica, osutusid sobivamaks.
Ta on aktiivne temperatuuridel, mille juures teiste alamliikide mesilased tarust välja ei lähe. Nad taluvad pikki külmi talvi.
Käitumine muuda
Käitumiselt ei ole ta eriti leebe. Ta kitib palju ja sülemleb vähe.
Kirjandus muuda
- Friedrich Ruttner. Naturgeschichte der Honigbienen, Franckh-Kosmos-Verlag, Stuttgart 1992, ISBN 3-440-09125-2.
Märkused muuda
- ↑ Levinud on ka vale epiteet iberica.
- ↑ Alamliigi tunnused on hästi jälgitavad lõuna ja lääne pool Zaragozat ja Barcelonat ühendavat joont.
- ↑ D. R. Smith, M. F. Palopoli, B. R. Taylor, L. Garnery, J.-M. Cornuet, M. Solignac, W. M. Brown. Geographical Overlap of Two Mitochondrial Genomes in Spanish Honeybees (Apis mellifera iberica). – The Journal of Heredity, kd 82, nr 2, 1991, lk 96–100.
- ↑ Michael S. Engel. The taxonomy of recent and fossil honey bees (Hymenoptera: Apidae; Apis). – Journal of Hymenoptera Research, 1999, 8(2), lk 165–196.