Horezm
Horezm (usbeki keeles Xorazm) on oaas ja ajalooline riik Araali mere piirkonnas Amudarja alamjooksul Kesk-Aasias, praeguses Usbekistanis (Karakalpakkia ja Xorazmi alal) ning Türkmenistanis (Daşoguzi ja Lebapi vilajeti alal).
|
Horezm 12. sajand – 1219 | |
 Horezmi riik 1190–1220 | |
| Valitsusvorm | monarhia |
|---|---|
| Pealinn | Köneürgenç |
| Religioon | islam |
Asend muuda
Horezm asus Lääne-Turkestani ajaloolises piirkonnas, Amudarja jõe alamjooksul. Asukoht Hiina ja Vahemere maade ning India ja Lõuna-Venemaa vahel lõi soodsa asendi rahvusvahelises kaubanduses. Horezmis asusid kaubalinnad: Buhhaara ja Samarkand. Horezmi läbis ka ajalooline Siiditee.
Ajalugu muuda
9. ja 10. sajandil valitses riiki Samaniidide dünastia. Seldžukkide dünastia rajaja Togrulbeki juhtimisel (valitses aastatel 1038–1063) vallutati Horasan, Horezm, Lääne-Iraan, Aserbaidžaan ja Iraak. Alp Arslani juhtimisel saavutasid seldžukkide väed 1071. aastal Mantzikerti lahingus Bütsantsi üle tähtsa võidu, misjärel hõivati peaaegu kogu Väike-Aasia, Süüria ja Palestiina. Seldžukkide impeerium saavutas oma suurima ulatuse 11. sajandi lõpus, ulatudes Egiptusest Hiinani.
12. sajandist valitsesid Horezmi seldžukkide vasallid Horezmi dünastiast, kes lõpuks iseseisvusid ja 12. sajandi viimasel veerandil liitsid Horezmi riigiga ka Buhhaara ja Põhja-Pärsia. Aastatel 1206–1215 vallutas Horezmi šahh ka Pärsia lõunaosa ja Afganistani alad.
Horezmi riik lagunes pärast 1219. aasta mongolite sõjakäiku Tšingis-khaani juhtimisel ning liideti Mongolite riigiga.