Holosteum umbellatum

Holosteum umbellatum on nelgilaadsete seltsi nelgiliste sugukonda perekonda Holosteum kuuluv liik. See on oma perekonna tuntuim esindaja. Holosteum umbellatum on tuntud oma raviomaduste pärast.

Holosteum umbellatum
Holosteum umbellatum
Holosteum umbellatum
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Katteseemnetaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Nelgilaadsed Caryophyllales
Sugukond Nelgilised Caryophyllaceae
Perekond Holosteum
Liik Holosteum umbellatum
Binaarne nimetus
Holosteum umbellatum
L.

Ta on lühikese elutsükliga üheaastane talvetaim. Tavaliselt lõpetab ta oma elutsükli juba kevadel. Sel viisil väldib ta konkurentsi suviste taimedega.[1]

NimetusRedigeeri

Perekonna teaduslik nimetus on tuletatud vanakreeka sõnadest ὅλος (holos) – terve ja ὀστέον (osteon) – luu. Nimetusest võiks järeldada, et tegemist on väga tugeva taimega, kuid see on antud vastandsõna printsiibi järgi.[2] Liiginimetus umbellatum pärineb sõnast umbella – vihmavari, viidates liigi õisiku kujule, mis meenutab vihmavarju.

LevilaRedigeeri

Kasvab looduslikult Euroopas, Vahemere piirkonnas, Väike-Aasias, Kaukaasias, Iraanis, Kesk-Aasias, Venemaa lõunaosas.[3][4]

Botaaniline kirjeldusRedigeeri

Holosteum umbellatum on üheaastane peene juurega heleroheline või hallikassinine talvetaim.[5] Ülemises osas on taim suuremal või väiksemal määral kaetud trihhoomidega (epidermirakud, mis näevad välja nagu karvakesed). Õitsemisperiood sõltub kasvupiirkonnast.

VarsRedigeeri

Vars on püstine, 5–20 cm kõrgune, võib olla harunemata või allosas hargnenud, samuti võib esineda lehekodarik.[6]

LehedRedigeeri

Taime lihtlehed on 1–4 cm pikad, 0,2–0,6 cm laiad, süstjad või elliptilised, ümara- või teravatipulised.[7]

ÕisRedigeeri

 
Taime õisik

Õisik kuulub ebasarikate hulka ja on sümpodiaalne lihtõisik, mille kõik raod lõpevad õiega. Õisiku ehitustüüp on dihaasium. Õied on kahesugulised ja neid on õisikus kuni kaheksa.[6] Kandelehed on 0,8–1 mm pikad, nad on kolmnurksed, värvuselt tuhmid, rohutaolised, karvakesteta, kitsa läbipaistva palistusega. Raod on ebaühtlased, 5–30 mm pikad, alaosas paksemad, pealmisel pinnal kaetud trihhoomidega. Tupplehti on viis, need on 3–5 mm pikad, piklikud. Tupplehed võivad olla ümara- või teravatipulised, neil võib olla üks või mitu roodu, mis ei ulatu lehetipuni, nad võivad olla paljad või kaetud trihhoomidega. Kroonlehti on viis, need on valged või heleroosad, piklikud, tipus kaks–kolm sakki. Kroonlehed ja tupplehed on võrdse suurusega.[7]

Emakkond ja tolmukkondRedigeeri

Tolmukaid on õies harilikult 2–3. Emakakael on kolmeosaline.[8] Taime vili on rao peal asetsev kupar, see on piklik, poolteist korda suurem kui õiekate, mis avaneb ettepoole. Seemned on 0,9–1 mm pikad, külgedelt nõgusad, pruunid.

RaviomadusedRedigeeri

Taime maapealses osas esineb saponiine ja flavonoide. Lehtedes on aineid, mis haavale panduna aitavad kaasa vere hüübimisele. Taime ekstrakti kasutatakse kõhulahtisuse ja angiini korral. Tükeldatud lehti kasutatakse põletuste, furunkulite ja marrastuste ravimisel.

Taksonoomia ja süstemaatikaRedigeeri

Carl von Linné kirjeldas Holosteum umbellatum'it oma teoses "Species Plantarum", mis ilmus 1753. aastal.

On teada 4 alamliiki:

Kasutatud kirjandusRedigeeri

  1. Studies on the ecological life cycle of Holosteum umbellatum, Jerry M. Baskin and Carol C. Baskin, School of Biological Sciences, University of Kentucky, Lexington, Kentucky
  2. "Holosteum". FNA. Vaadatud 15.01.2020.
  3. C. E. Moss (1920). The Cambridge British Flora. Cambridge: University Press. Lk 64. 
  4. "Holosteum umbellatum". eFloras.org. Vaadatud 15.01.2020.
  5. Ludvig Raudsepp (1981). Eesti õistaimi. Tallinn: Valgus. 
  6. 6,0 6,1 "Jagged Chickweed (Holosteum umbellatum)". illinoiswildflowers.info. Vaadatud 15.01.2020.
  7. 7,0 7,1 "Holosteum umbellatum". Go Botany. Vaadatud 15.01.2020.
  8. Peter H. Raven, Ray F. Evert, Susan E. Eichhorn (1999). Biology of Plants 6th edition. New York: Worth Publishers. 

VälislingidRedigeeri