Holmi linnus
Holmi linnus (ka Holme linnus) oli Henriku Liivimaa kroonika kohaselt 1186. aastal Üksküla piiskop Meinhardi algatusel Daugava jõe Holmi ehk Mārtiņsala saarele rajatud linnus.
Ajalugu muuda
Rajamine muuda
Liivimaa kroonika teatel otsustas 1184. aastal Daugava äärde Ükskülasse Väina liivlaste seas misjonitööd läbi viima saabunud Meinhard Ojamaalt palgatud kiviraidurite abil ehitada nii Ükskülasse kui Holmi linnused, et selle teenega kohalikke ristiusku meelitada. 1186. aastal valminud Holmi linnuse, Üksküla oma järel üldse Baltikumi teise kivilinnuse õue pindala oli 1150 m² ja seda ümbritses rohkem kui kolme meetri paksune müür ja puidust kaitseehitised piki jõeäärt. Linnuse territooriumil asus 6 hoonet, palju tulekoldeid ja toiduvalmistamiskohti, 7 m sügavune kaev ning linnuse keskel ilma ehitisteta, tõenäoliselt kogunemiskohana kasutatud ala.[1][2]
Kersti Markus on välja pakkunud, et tegelikult olid liivlaste poliitilisse keskusse ning arvatavasse maa- ja veetee ristumispaika linnuse rajamise vahendajad Taani kaupmehed (võimalik, et Kanuti gild) ning sealse kindlustatud asula ja kauplemiskoha garant mõni Skandinaavia (võimalik, et Taani) kuningas. Selle kasuks räägib tema arvates Holmi linnuse ehitusstiili ja materjali töötluse suur erinevus Üksküla linnusest; asukoht saarel sarnaselt mitme Taani linnusega; linnuse Henriku kroonikas esinev nimi castrum Holme, mis Skandinaavia keeltes märgib väikesel saarel paiknevat linnust; Mārtiņsala naabersaare Dole nimetamine Kuningasaareks, insula regis, 1211. ja 1226. aasta ürikutes (kohalikke valitsejaid kuningateks ei kutsutud); Mārtiņsala ja selle lähedaste kohtade arheoloogilised leiud, mis näitavad tihedaid kontakte muuhulgas ka Skandinaaviaga; Taani huvi Daugava kaudu kulgenud Skandinaavia-Vene kaubatee vastu; Holmi liivlaste juhi Ako taanipärane nimi.[3]
Liivi ristisõda muuda
Peagi alanud Liivi ristisõja algperioodi iseloomustas võitlus kontrolli saavutamiseks just Holmi linnuse üle. 1200. aastal esmakordselt Liivimaale saabunud uus piiskop Albert hõivas oma kaaskonnaga Holmi linnuse, kus liivlased nad seejärel sisse piirasid. Seesolijad päästis Riiast saabunud abivägi. 1202. aastal üritasid edutult linnust vallutada semgalid. 1203. aastal saabus Holmi alla Polotski vürsti vägi, kelle piiskopi ammukütid aga taanduma sundisid.[4]
Otsustavad sündmused toimusid 1206. aastal, mil piiskop Alberti vastu üles tõusnud kohalike liivlaste, turaidalaste ja leedulaste liitlasvägi hõivas kohaliku liivi üliku Ako juhtimisel Holmi kantsi. Piiskopi poolt saadetud sõjajõud aga võitsid neid Holmil toimunud lahingus, tappes seejuures Ako, ja alistasid seejärel ka linnuses olijad. Hiljem samal aastal saabus liivlaste kutsel taas Polotski vürst, kes koos turaidalastega üritas omakorda linnust vallutada, kuid pikk piiramine edu ei toonud. Sellele järgnevalt alistusid Holmi liivlased koos kõigi teiste liivlastega lõplikult piiskopi ülemvõimule ja suurem sõjategevus seal piirkonnas lõppes.[5]
Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelised sõjad muuda
1255. aastal kinnitas paavst Holmi linnuse Riia peapiiskopi omandisse. Varsti pärast seda puhkenud Riia peapiiskopi ja Liivi ordu vahelistes sõdades Holmi linnus hävitati.[6]
Tänapäev muuda
1974.–1975. aastal jäid linnusevaremed vee alla seoses Riia hüdroelektrijaama veehoidla rajamisega.
Vaata ka muuda
Viited muuda
- ↑ Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. I peatükk, kommentaar 24
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 25–27
- ↑ Kersti Markus (2019). Taanlaste tugipunktid ja kaubateed. Peatükk raamatus: "Taanlaste ristisõda Eestis", autorid Marika Mägi, Carsten Selch Jensen, Kersti Markus, Janus Møller Jensen, kirjastus Argo. Lk 118–124
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 35,43
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982, lk 59–67
- ↑ "Vecsalaspils, Salas jeb Mārtiņsalas pils, Latvijas Piļu un muižu asociācija". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. veebruar 2014. Vaadatud 9. veebruaril 2014.