Hollandi tõbi (inglise Dutch disease) on majandustermin, millega peetakse enamasti silmas olukorda, kus loodusvarade kurnavast kasutamisest saadava tulu kasv toob kaasa töötleva sektori vähenemise.

Vahel peetakse Hollandi tõve all üldisemalt silmas välisraha oluliselt kasvanud sissevoolu tagajärgi.

Väidetavalt tugevdab loodusvarade müügist saadav tulu riigi valuutat, mis omakorda vähendab muude ekspordikaupade konkurentsivõimet. Teiseks siirdub tööjõud traditsioonilisest ekspordisektorist kasvavasse sektorisse.

Termini võttis kasutusele ajakiri The Economist 1977. aastal, kirjeldamaks Hollandi tööstussektori langust suure maagaasivälja avastamise järel 1959. aastal. Lõpuks käivitas see majanduslanguse.