Hilma af Klint
Hilma af Klint (26. oktoober 1862 Stockholm – 21. oktoober 1944 Danderyd) oli Rootsi maalikunstnik, teosoof ja abstraktse kunsti teerajaja.[1]
| Hilma af Klint | |
|---|---|
 Hilma af Klint 1901. aastal | |
| Sündinud |
26. oktoober 1862 Karlbergi loss |
| Surnud |
21. oktoober 1944 Danderyd |
| Rahvus | rootslane |
| Haridus | Konstfack, Rootsi Kuninglik kunstiakadeemia |
| Tegevusala | maalikunst |
| Kunstivool | abstraktsionism |
Lapsepõlv muuda
Hilma af Klint sündis 1862. aastal Karlbergsi lossis, kus asub Rootsi sõjaakadeemia. Tema vanemad olid kaptenleitnant Fredrik Viktor af Klint ja Matilda af Klint (sündinud Sontag). Hilma isa eelistas lihtsat ja looduslähedast elu, oli musikaalne ja mängis viiulit. Tema ema oli Soomest pärit, tema eluvaade oli praktiline ning ta domineeris kodus. Hilma oli oma vanemate neljas laps, tal oli vanem õde Anna, kes oli surnud imikuna, lisaks olid peres lapsed Ida ja Gustaf. Pärast Hilmat sündis tütar Hermina, kes suri 1880. aastal 10-aastaselt. Õe Hermina surm mõjutas Hilmat sügavalt ning ajendas teda hiljem elus praktiseerima selgeltnägemist ning omaks võtma esoteerilisi uskumusi. Af Klintide suguvõsas olid mehed traditsiooniliselt mereväega seotud, seda kommet jätkasid ka Hilma vend Gustaf ning tema pojad. Hilma af Klinti isa ja onu, kes olid mõlemad avaldanud raamatuid tehnilise matemaatika ja teoreetilise mehaanika kohta, mõjutasid teda huvituma teadusest ja matemaatikast. Suviti, kui af Klinti isa oli merel, viibis perekond väikeses maamajas Tofta talus, mis asus Adelsö saarel Mälareni järvel. Tofta ja selle ümber olev maa kuulus perekonnale ning oli ostetud 1800. aastate alguses af Klinti vanaisa poolt. Suvel maal olles õppis af Klint juba väga noorelt loodust tundma, looduse uurimine ja taimed mängisid hiljem tema loomingus olulist osa. Kui Hilma oli 10-aastane, kolis ta perekond Karlbergist Stockholmi, kus ta alustas õpinguid Normalskola tütarlastekoolis Riddargatani tänaval. Af Klinti loodusearmastusest kujunes välja huvi kunstilise eneseväljenduse vastu ning ta alustas õpinguid Stockholmi Tehnikakoolis (tänapäeval Konstfack).[2][3]
Kunstiõpingud ja varajane looming muuda
Af Klint jätkas kunstiõpinguid Rootsi Kuninglikus Kunstiakadeemias 1882. aastal. Arvatavasti oli ta Stockholmi Tehnikakoolis näidanud üles kunstilist potentsiaali. Kunstiakadeemias oli af Klint eeskujulik õpilane. Tema õpetajad olid Georg von Rosen, August Malmström ja Per Daniel Holm. Õpingute ajal kujunes af Klintil välja eluaegne sõprus Anna Casseliga. Kunstiakadeemias ja selle kogukonnas levisid rahvusromantilised ideed, tõenäoliselt olid mõned tema professorid, näiteks von Rosen ja Malmström, rahvusromantistliku liikumise eestvedajad. Af Klinti varane looming keskendus peamiselt maastikumaalile ja portreele. 1880. aastate lõpus andis kunstiakadeemia af Klinti ja kahe teise kunstniku käsutusse ateljee aadressil Hamngatan 5, mis asus Kungsträdgardeni linnaosas. 19. sajandi lõpus oli see piirkond Stockholmi kultuurikeskus, mille keskses osas oli Blanche'i kunstisalong ja kohvik, mille ülemisel korrusel see ateljee asus. Pärast isa surma 1898. aastal kolis af Klint koos emaga majja aadressil Brahegatan 52, kus elasid 1918. aastani. Aastal 1908 jäi af Klinti ema pimedaks ning Hilma pidi ateljeest loobuma. Aastatel 1900–1901 töötasid af Klint ja Anna Cassel kavanditegijatena Stockholmi veterinaaria instituudis; kavanditegijana tegi af Klint illustratsioone ka jõuluajakirjale Julklappen.[2][3]
Huvi okultismi vastu muuda
Af Klint oli juba lapsena näidanud oma annet selgeltnägijana ning oli näinud nägemusi tulevikust. Tema nõo Eriku mälestuste järgi osales af Klint ka enne Kunstiakadeemiasse astumist spiritistlikel seanssidel 1879. ja 1882. aasta vahel, sel ajal suri ka tema õde Hermina, mis mõjutas af Klinti ühinema spirtistliku liikumisega. Af Klinti märkmiku sissekannetest on näha, et ta oli seotud Edelweissi assotsiatsiooniga (Edelweissforbündet), mis on Rootsis tegutsev oikumeeniline liit. Ta ühines assotsiatsiooniga 5. juunil 1896, kuid lahkus lühikese aja pärast.[4] 19. sajandi lõpus hakkas spiritismi asemel populaarseks muutuma teosoofia, paljud spiritistid läksid üle H. P. Blavatsky teosoofilisele liikumisele.[2]
De Fem muuda
Koos Anna Casseli ja kolme teise naisega kunstiakadeemiast moodustas af Klint väikese siseringi. Teiste liikmete nimed olid Sigrid Hedman, Cornelia Cederberg ja Mathilde N (perekonnanimi pole teada). Oma grupiga pidasid nad spiritistlikke koosolekuid ja seansse. Af Klinti märkmetest on näha, et varaseim de Femi ('viisik') seanss toimus 1892. aastal ning need jätkusid aastani 1907. Algselt oli peamine meedium Sigrid Hedman. Naised kutsusid oma liitu ka Fredagsgruppeniks ('reede grupp') ning on leitud fotosid sellest, kuidas nad oma seansside jaoks toa ümber tõstsid. Kõige tähtsam osa ruumist oli altar, mille ümber olid sõõris asetatud alused, millel sai põlvitada. Sõõris oli tugitool, kus istus transis olev meedium, kes andis edasi sõnumeid spirituaalsest maailmast. Altari peal oli kristlik rist, mille taha oli asetatud kullatud kolmnurk. Oma varasemate koosolekute alguses lugesid naised piibli tekste ning kasutasid psühhograafi. Psühhograaf oli masin, mis mõõtis inimese koljut ning selle abil loodeti selgitada välja inimese vaimsed võimed.[5] Hilisematel koosolekutel selliseid võtteid enam ei kasutatud, meedium lihtsalt langes transsi ning edastas spirituaalse maailma sõnumeid. Vaimud, kes de Femile sõnumeid saatsid, olid Gregor, Clemens, Amaliel ja Ananda. Nad tahtsid, et naised edastaksid nende sõnumeid piltide kaudu. Sõnumeid vaimudelt saadi transi või une ajal, ning grupi liikmete eesmärk oli olla võimeline edastama vaimude soove teadvusel olles. Hiljem muutus Hilma af Klint ise kõige tähtsamaks meediumiks. Lisaks spirituaalse maailma sõnumitele lisandus seanssidele uus element, automaatkirjutamine. Grupi liikmed kasutasid seansi ajal paberit ja pliiatsit ning lasid oma kätel automaatselt kirjutada. Kirjutised polnud tavaliselt loetavad, paberil oli vaid näha, kuidas käsi oli liikunud rütmiliselt paberi peal. Varsti kujunes automaatkirjutamine automaatjoonistamiseks. Need joonistused ei olnud tavaliselt vaid ühe inimese tehtud ning need olid signeeritud kui "D.F" (De Fem). Selline tegevus oli spiritistide ringkondades levinud.[2][3]
Tee abstraktsionismini muuda
1904. aastal sai af Klint vaim Anandalt sõnumi, et tal on vaja luua maale astraalsel tasandil. Ta pidi looma maale, mis kujutavad hävimatut. 1905. aasta suvel lubati talle, et teda valmistatakse ette vaimude sõnumite edastamiseks, ta ülesandeks oli töötada vaimude heaks, et luua uus hoone ehk tempel. Af Klinti peeti selle ülesande kõlblikuks läbiviijaks, sest ta meenutas vanaaja Vesta neitseid. Enne seda pidi af Klint läbima puhastusprotsessi. Pärast seda ettekuulutust tekkis af Klintil raske sisemine kriis, sest talle olid seatud suured ootused. Hilma pidi lubama aasta jagu tööd Amalieli soovide täideviimiseks. Need tööd, mida ta pidi tegema, olid "maalid templile". Seejärel muutus Hilma radikaalselt, nii iseloomult kui ka loomingus, ta pöördus oma sisemusse, selle asemel, et muretseda välise reaalsuse pärast.
Selleks, et maalida uuel viisil, pidi ta harjutama. Varasemad automaatjoonistused polnud enam piisavad. Ta alustas harjutuste tegemist kahes sektsioonis, kus ta püüdis maalidel luua vorme automaatselt, olles ise instrument. 1906. aasta novembris alustas ta esimest väikeste õlimaalide seeriat. Neid oli kokku 26, peamised värvid nendel maalidel olid sinine, kollane ja roheline. Sinine sümboliseeris naiselikkust, kollane maskuliinsust ja roheline nende kahe harmooniat. Selle 26 maalist koosneva rühma pealkirjaks sai "Algkaos", af Klint hoidis neid salajas ning näitas vaid valitutele.
"Algkaose" seeriale järgnes 1907. aastal nn Roosa seeria. Roosa seeria maalid olid eelmistest suuremad, need maaliti 1907. aasta jaanuari ja septembri vahel. Maalide tausta domineeriv värv on roosa, mille peal on kujutatud teistes pastelsetes toonides spiraalid. Af Klinti enda värviteooria kohaselt sümboliseeris roosa värv erost. Af Klint tegi mõlema maaliseeria kohta arvukalt kavandeid, mida on kokku rohkem kui maale endid.[2]
Templimaalid muuda
Aastatel 1904–1915 lõi af Klint oma loomingu tuumiku – "Templimaalid". Kogumikus koosneb seeria 193 maalist, mis jagunevad omakorda rühmadesse ja alamseeriatesse. Ajavahemikus 1908–1912 tegi kunstnik töös pausi, et süveneda esoteerilise kristluse ja Rudolf Steineri loomingu uurimisse. Kui töö 1912. aastal jätkus, oli märgata kristlikke sümboleid.
"Kümme suurimat" muuda
1907. aasta mais alustas af Klint maaliseeriat "Kümme suurimat". See kujutab inimese nelja eluetappi: lapsepõlve, noorust, keskiga ja vanadust. Maalid on abstraktsed, nendel on võimalik eristada üksikuid sõnu ja taimekujutisi. Maalide suurus on 158 × 114 cm. Af Klint on kirjeldanud, kuidas enne maalimist oli ta näinud lõuendil helendavat Jupiteri märki, seejärel alustas ta maalimist. Af Klinti kirjelduse järgi toimus maalimisprotsess automaatselt ning ilma kavanditeta, alguses ei teadnud Af Klint, mida need maalid tähendavad. Iga maali tegemine võttis aega kuus päeva ning ta ei näidanud neid kellelegi. Af Klint maalis iga päev umbes neli tundi. Maaliseeria sai valmis 1907. aasta jõululaupäeval. Af Klinti väitel juhtisid teda maalides vaimud Ester ja Theosophus, kelle taga seisis Amaliel.[2]
"Evolutsioon" muuda
1908. aastal alustas af Klint järgmist seeriat "Evolutsioon". See maaliseeria on seotud arengu ja muutumisega, ideega ja sellega, kuidas maailm ja kõik materiaalne on tekkinud vaimust. Maalidel on kujutatud sümboleid kristlikust ikonograafiast ja teosoofilistest ideedest. Af Klint lõi selle seeria maalid järjest, igaüks neist võttis valmimiseks aega kolm päeva. Maalidel on kujutatud evolutsiooni teemat, mis oli teoste valmimise ajal populaarne (peaaegu viiskümmend aastat pärast Charles Darwini raamatu "Inimese põlvnemine" ilmumist). Loomeprotsessi ajal oli af Klint sügavalt teosoofiaga seotud. Kuigi af Klint näitas väga harva teistele inimestele oma teoseid, kutsus ta teosoof Rudolf Steineri oma ateljeesse, et talle maale näidata. Steinerile meeldis maalide kujundlikkus, kuid ta oli skeptiline vaimudest mõjutatud maalimisviisi suhtes, ning pooldas vahetumat loomeprotsessi. Steineri skeptitsism valmistas af Klintile pettumust, kuid ta jätkas "Templimaalide" loomist.[6]
"Luik" muuda
.jpg)
Sari "Luik" valmis ajavahemikus 1914–1915. Maalidel on erinevatel abstraktsuse astmetel käsitletud ühtsuse poole püüdleva musta ja valge luige vastandlikkuse teemat. Seeria liigub kiiresti luige kujundist täiesti abstraktse geomeetriani. Seeria esimene maal kujutab selgelt kahte luike, üks must ja teine valge. Kuuendal ja seitsmendal maalil on kujutatud nelja eri värvi luike, palju abstraktsemalt kui esimesel maalil.[7]
"Altarimaalid" muuda
Seeria "Altarimaalid" võtab kokku kõik eelnevad seeriad. Seeria valmis aastal 1915. Maalidel on kujutatud teosoofilist evolutsiooniteooriat, kus arvatakse, et evolutsioon kulgeb kahes suunas – evolutsioon ülendatakse füüsilisest vormist spirituaalsesse ja laskub jumalikkusest materiaalsesse maailma. Seeria koosnes kolmest maalist ning need olid mõeldud olema templi kõige sisemises osas. Vaataja oleks neid näinud alles pärast kõikide eelnevate seeriate maalide nägemist. Af Klint on visandanud 1930. aastal oma märkmikku templi kavandeid. Hoone oleks tema visiooni järgi ümmargune ja kolmekorruseline, templis oleks spiraalne trepp, mida mööda vaatajad saaksid üles liikuda. Korrused oleks ühendatud neljakorruselise torniga, mille sees oleks altariruum, kus maalid asetseksid. Need teosed on "Templimaalide" kulminatsioon, kus tuuakse kokku kõik värvid, motiivid ja vormid. Maalid on osaliselt kullatud, et sümboliseerida nende tähtsust. "Altarimaalidel" on kujutatud võrdkülgset kolmnurka, mis on mitmes kultuuris ja usundis peamine sümbol. Päikese poole püüdlev kolmnurk tähistab sfääride kaudu ülespoole pürgimist ning allapoole suunatud kolmnurk kujutab vastupidist liikumist. Viimasel maalil on ringi keskel kaks kolmnurka ühendatud kuuetipuliseks täheks, mis sümboliseerib esoteerikas universumit.[8][9]
Isiklik elu muuda
1880. aastatel tekkis af Klintil romantiline suhe kauge sugulasega, mis aga ei arenenud positiivselt. Seejärel vältis af Klint terve elu lähedasi suhteid meestega. 1913. aastal tutvus af Klint põetaja Thomasine Anderssoniga, kes aitas tal ema eest hoolitseda. Pärast af Klinti ema surma 1920. aastal kolisid Hilma ja Thomasine kokku, nad elasid talviti Helsingborgis ja veetsid suved af Klinti maakodus Munsö saarel.
Hilma nõbu Erik kirjeldas oma mälestustes tädi kui tahtejõulist, iseseisvat ja väärikat naist. Raamatukoguhoidja Olof Sundström, kes õppis af Klinti tema viimastel eluaastatel tundma, kirjeldas teda kui mittesentimentaalset, spirituaalset ja introvertset naist.[2]
Hilma af Klinti pärand muuda
Hilma af Klint veetis peaaegu kogu elu oma väga isikupäraste ja isiklike maalide kallal töötades. Selleks ajaks, kui af Klint 1944. aastal suri, oli ta loonud üle tuhande okultse temaatikaga maali ja kümneid detailseid märkmikke. Viimastel eluaastatel otsis ta meeleheitlikult kohta, kus oma maale eksponeerida, kuid keegi ei suutnud neid sel ajal mõista. Testamendis oli af Klint soovinud, et tema maale ei näidataks avalikkusele enne, kui tema surmast on möödunud 20 aastat. Af Klinti arvates oli alles 20 aasta pärast võimalus, et inimesed tema teoseid mõistavad.
Hilma af Klint oli abstraktse kunsti teerajaja. 20. sajandi alguses, kui af Klint abstraktseid maale looma hakkas, polnud keegi varem midagi sellist näinud: värvilised, kirkad maalid ei kujutanud midagi füüsilisest maailmast äratuntavat. Need loodi aastaid enne Vassili Kandinsky ja Piet Mondriani abstraktseid teoseid. Kuna af Klint ei eksponeerinud oma teoseid ega näidanud neid kellelegi, oli tema looming enne 1980. aastaid teadmata. Tänapäeval asuvad Hilma af Klinti maalid Guggenheimi muuseumis New Yorgis ja Moderna Museetis Stockholmis.[2][10]
Hilma af Klinti loomingut eksponeeriti Eestis 2015. aastal Kumu kunstimuuseumis.
Viited muuda
- ↑ Sarah Frances Dias. "Hilma af Klint Artist Overview and Analysis". The Art Story. Vaadatud 15.11.2019.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 The Nordic Arts Centre (1988). Secret Pictures by Hilma Klint. Lk 23-28.
- ↑ 3,0 3,1 3,2 BreeAnn Midavine (2015). Hilma Af Klint: The Medium of Abstraction.
- ↑ Marty Bax (13. detsember 2013). "Theosophy and the Society in the Public Eye". Theosophy Forward. Vaadatud 17.11.2019.
- ↑ Eesti Keele Instituut. "Psühhograaf". Võõrsõnade Leksikon. Vaadatud 17.11.2019.
- ↑ "Group VI, Evolution, No. 15 (1908) by Hilma af Klint". Guggenheimi muuseum. 24. oktoober 2018. Vaadatud 18.11.2019.
- ↑ "Figuration". Guggenheimi muuseum. Vaadatud 18.11.2019.
- ↑ Guggenheimi muuseum (24. oktoober 2018). "Group X, Altarpieces, Nos. 1–3 (1915) by Hilma af Klint". Vaadatud 19.11.2019.
- ↑ Kumu Kunstimuuseum (2015). Hilma af Klint: Abstraktse kunsti pioneer (Näituse kataloog). Tallinn.
- ↑ "Hilma af Klint: Paintings for the future". Guggenheimi Muuseum. Vaadatud 20.11.2019.