Hilda Orgusaar
Hilda Orgusaar (1. jaanuar [1] 1889 Viljandis – 22.juuli[viide?] 1969) oli esimene kutseline eesti rahvusest naisskulptor[2].
Elukäik muuda
Sündis Viljandi linnas, alghariduse sai Viljandi Tütarlaste Gümnaasiumis[2]. 1910. aastal kolis kunstnik Peterburi, kus andis saksa keele tunde[2]. 1913. aastal asus õppima Peterburi Kunstide Edendamise Seltsi kunstikooli, mille lõpetas 1917. aastal[1]. Peale seda jätkas õpinguid Peterburi Kunstide Akadeemias aastatel 1919–1923 ning töötas samal ajal prof Malõševi ja prof Liševi ateljees[1]. Õpingute ajal tutvus ning sõbrunes Marie Kalmusega. 1923. aastal kodumaale naasnult tegutses skulptor vabakutselisena[2].
1932. aastal kirjutab Pärnu Päevaleht, et Orgusaar seadis end sisse Pärnus, kus tal jagus ohtralt tööd ja seetõttu polnud aega näitustelgi osaleda[3]. Pikka aega elas ja töötas skulptor ka Tallinnas Toompuiesteel, kuid kolis 1950. aastal tagasi Viljandisse vanematekoju, kus elas kuni surmani[2].
Orgusaare isiklikust elust palju teada ei ole, kuid kaaslaste meenutuste järgi oli ta tõeline boheem, kes ei tundnud kella ja elas aktiivset seltsielu, osales luule- ja muusikaõhtutel, mängis bridži, oskas hästi õmmelda ning riietus ka ise väga stiilselt[2].
Looming muuda
Tema loomingu moodustavad peamiselt viktoriaanlikus stiilis kipsvalandid lastest ja loomadest, palju on ka naisfiguure ja portreesid enda tuttavatest ning tuntud avaliku elu tegelastest nagu Aino Tamm ja Toomas Tondu[3]. Tema portreebüstid on hoolega viimistletud, plastilised ja ilmeterikkad ning jäljendavad modelli väga täpselt[4]. Orgusaare 50. sünnipäeva puhul avaldatud artiklis kirjeldatakse tema ateljeed, mis on tulvil ilusates poosides lastefiguuridest ja erinevatest väga elutruult kujutatud koerakujudest[4].
Tema teoseid kohtab paljudes erakogudes ning peale kunstniku surma jõudsid osad teosed pärandina ka Eesti Kunstimuuseumisse[2].
Maramaa kivist koer muuda
Orgusaare kõige enam omal ajal kõneainet tekitanud teos on üks lihtne koerakuju. Nimelt valmis 1932. aasta aprillis kujuri elusuuruses hundikoera betoonskulptuur, mille ostis ja kinkis seejärel linnale Viljandi legendaarne linnapea August Maramaa[5]. Linnapea soovis paigutada kuju raekoja sissepääsu juurde ja märkida veel skulptuurile sõnad "Inimene magab, koer valvab.", kuid linnavolikogu kolmeliikmeline komisjon ei olnud selle asukohaga nõus ja kuju otsustati paigutada Lossi ja Jakobsoni tänava nurgale jäävale haljasalale, mida toona nimetati Lastepargiks[5]. Kuna sellel ajal linnas väga palju skulptuure ei olnud, sattus koerakuju erilise tähelepanu alla ja kuna tegemist oli linnapea kingiga, siis tehti ka kohalikus lehes mitmel puhul kuju üle nalja: kuidas kuju päriselu suguvennad skulptuuri märgistama tulevad ja kas kellegi tundmatu poolt koeraskulptuuri ette paigutatud savist kass vajab samuti erikomisjoni moodustamist, nagu tehti koeraskulptuurile sobiva asukoha leidmiseks[5].
Kuju langes mitmel korral vandaalide ohvriks ja kadus lõpuks jäljetult[6]. Orgusaare sugulaste arvates võis Hilda Orgusaar ise lasta kuju ära viia, et see vandaalide käest päästa, kuid ühtegi ametlikku dokumenti ega kinnitust selle kohta ei ole[6]. Kuju originaal on aga säilinud ja asub Hilda Orgusaare kunagises Viljandi kodus[6].
Näitused muuda
Hilda Orusaare teoseid on eksponeeritud näitustel koos teiste kunstnike töödega, isikunäitust seni korraldatud ei ole.
- 1925. aasta 20. septembrist 20. oktoobrini toimunud Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu järjekorraline 4. sügisnäitus Harjuvärava mäel[7].
- 1926. aasta 19. septembrist 10 oktoobrini toiminud Eesti Kunstnikkude Liidu 4. järjekorraline näitus Tallinna Pritsimaja ruumides[7].
- 1927. aasta 18. septembrist 3. oktoobrini toimunud Eesti Kunstnikkude Liidu 5. kunstinäitus Tallinna Pritsimaja saalis[7].
- 1928. aasta 15. septembrist 3. oktoobrini toimunud Eesti Kunstnikkude Liidu 6. kunstinäitus Tallinna Pritsimaja saalis[7].
- 1934. aasta 15. septembrist 8. oktoobrini toimunud Eesti Kultuurkapitali Kujutava Kunsti Sihtkapitali näitus Tallinna Kunstihoones[7].
- 2004 – "Eesti esimesed naisskulptorid". Adamson-Ericu Muuseum[8].
Viited muuda
- ↑ 1,0 1,1 1,2 Eesti riigi-, avaliku- ja kultuurielu tegelased 1918-1938. Tallinn: Eesti Kunstnike Liit. 1939. Lk 189.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 Koostaja Kersti Koll (2014). Eesti Kunstimuuseumi toimetised. Naiskunstnik ja tema aeg. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum. Lk 25. ISBN 978-9949-485-37-6.
- ↑ 3,0 3,1 "Kunstnik Orgusaar asus Pärnu". Pärnu Päevaleht. 7. detsember 1932. Vaadatud 20.12.2019.
- ↑ 4,0 4,1 "Laste ja loomade modelleerija. Külaskäik Hilda Orgusaare ateljeesse". Uus Eesti. 4. jaanuar 1939. Vaadatud 20.12.2019.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Rannar Raba (1. aprill 2005). "Maramaa kivist koer ajas Viljandi kihevile". Sakala. Vaadatud 20.12.2019.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 Rannar Raba (14. aprill 2005). "Kivikoera originaal on alles". Sakala. Vaadatud 20.12.2019.
- ↑ 7,0 7,1 7,2 7,3 7,4 Rein Loodus, Juta Keevallik, Pia Ehasalu (2002). Eesti kunsti ajaraamat 1523-1944. Tallinn: Teaduste Akadeemia Kirjastus. Lk 142, 148, 150, 155, 188.
{{raamatuviide}}: CS1 hooldus: mitu nime: autorite loend (link) - ↑ Juta Kivimäe (28. mai 2004). "Eesti esimesed naisskulptorid". Sirp. Vaadatud 20.12.2019.