Hiidplaneedid ehk Jupiteri tüüpi planeedid on Päikesesüsteemi suure massiga planeedid, mis koosnevad valdavalt erinevatest gaasidest ning jääst. Hiidplaneetidel pole tahket pinda, vaadeldav on vaid pilvkatte välispind. Sisemuses asub tõenäoliselt vedelas olekus mineraalidest ja gaasidest tuum.

Hiidplaneedid

Meie päikesesüsteemis on neli hiidplaneeti, mis kauguse järgi Päikesest järjestuvad järgmiselt:

Kõige suurem mass on Jupiteril (317,8 Maa massi), järgnevad Saturn (95,152 Maa massi), Neptuun (17,147 Maa massi) ja Uraan (14,536 Maa massi).

Päikesesüsteemi hiidplaneete iseloomustavad rõngad ja arvukad kaaslased. Teleskoobis silmaga nähtavad rõngad on vaid Saturnil, kuid täpsete maapealsete vaatluste või kosmoseaparaatide abil on avastatud rõngad ka Jupiteril, Uraanil ja Neptuunil.

Alates 1990. aastatest on ka teiste tähtede ümbert planeete avastatud. Suurem osa neist nn eksoplaneetidest on massilt ja läbimõõdult Jupiteri-sarnased või isegi suuremad, seega võiks ka neid liigitada hiidplaneetideks.

Vaata ka muuda