Hideki Tōjō (jaapani keeles 東條 英機 Tōjō Hideki; 30. detsember 1884 – 23. detsember 1948) oli Jaapani sõjaväelane (kindralmajor), Jaapani keiserliku armee staabiülem, Jaapani sõjaminister ning Jaapani 27. peaminister.

Hideki Tōjō
東條 英機
Hideki Tōjō 東條 英機
27. Jaapani peaminister
Ametiaeg
17. oktoober 1941 – 22. juuli 1944
Eelnev Fumimaro Konoe
Järgnev Kuniaki Koiso
Jaapani keisririigi sõjaminister
Ametiaeg
22. juuli 1940 – 22. juuli 1944
Eelnev Shunroku Hata
Järgnev Hajime Sugiyama
Jaapani keiserliku armee staabiülem
Ametiaeg
21. veebruar 1944 – 18. juuli 1944
Eelnev Hajime Sugiyama
Järgnev Yoshijirō Umezu
Isikuandmed
Sündinud 30. detsember 1884
Kōjimachi, Tōkyō, Jaapan
Surnud 23. detsember 1948 (63-aastaselt)
Sugamo vangla, Tōkyō, Okupeeritud Jaapan
Rahvus jaapanlane
Abikaasa Katsuko Ito (a. 1909)
Lapsed 3 poega, 4 tütart
Alma mater Jaapani keiserliku armee akadeemia
Armee sõjakolledž
Autogramm

Jaapani peaministrina vastutas ta Jaapani astumise eest Teise maailmasõtta teljeriikide poolel. Sõja lõpul peeti Tōjō kinni ja mõisteti Kaug-Ida rahvusvahelise sõjatribunali otsusega sõjakurjategijana surma. 23. detsembril 1948 poodi ta tribunali otsusel üles.[1]

Hideki Tōjō sündis 1884. aastal Tokyos Kōjimachi linnaosas.[2] Ta perekond oli vaene, kuid lugupeetud – tema isa oli samuraide ühiskonnakihti kuuluv ohvitser, ema budistliku preestri tütar.

Koolis oli Tōjō keskmise intellektiga, kuid oli tänu oma visadusele ning töökusele õpingutes suhteliselt edukas ning astus 1899. aastal sõjakooli. 1905. aastal lõpetas ta Jaapani sõjaväeakadeemia, olles 363 lõpetaja seas tulemuste poolest paremuselt kümnes.

Esimese maailmasõja lõpul osales Tōjō Jaapani inversioonis Venemaale ning oli 1919–1922 Jaapani sõjaväeatašee Saksamaal.

1922. aastal külastas Tōjō USA-d, kus viibides kujunes välja tema põlgus ameeriklaste vastu, keda ta pidas läbinisti materialistlikuks, raha-, seksi- ja joomahimuliseks rahvaks. Tōjō vaenulikkust USA suhtes suurendas veelgi enam USA Kongressi poolt 1924. aastal kehtestatud immigratsiooniseadus, mis oli suunatud Aasia päritolu võõrtööliste vastu ning mille vajalikkust põhjendasid senaatorid täiesti avalikult asjaoluga, et Aasia päritolu töölised on ameeriklastest töökamad ning võivad seetõttu ameeriklaste töökohti ohustada.

1928. aastal sai Tōjō Jaapani keiserliku armee staabiülemaks ning ta ülendati koloneliks. Umbes samal ajal hakkas ta huvituma poliitikast, kritiseerides teravalt Lääne kultuuri mõjusid Aasia riikidele. 1934. aastal sai Tōjō kindralmajoriks ning määrati armeeministeeriumi personaliosakonna ülemaks. Septembris 1935 määrati ta Mandžukuos baseeruva Kwantungi armeeülemjuhatusse ning sai 1937. aastal selle ülemaks. Kui 1937. aastal puhkesid Jaapani ja Hiina vahel kokkupõrked, mis arenesid pärast Marco Polo silla intsidenti täiemõõtmeliseks sõjaks (Teine Hiina-Jaapani sõda), andis ta korralduse invasiooniks Hiina põhjaterritooriumite, eeskätt Hebei provintsi suunal. Mais 1938 kutsuti ta tagasi Jaapanisse ja määrati asesõjaministriks. Alates detsembrist 1938 kuni maini 1940 oli ta ühtlasi armee lennundusosakonna peainspektor.

Viited muuda

  1. Yenne 2014, lk 337.
  2. Gorman 2009, lk 43.

Kirjandus muuda

  • Gorman, Jacqueline Laks (2009). Pearl Harbor: A Primary Source History. Gareth Stevens. ISBN 978-1-4339-0047-1.
  • Yenne, Bill (2014). The Imperial Japanese Army: The Invincible Years 1941–42. Oxford, United Kingdom: Osprey Publishing. ISBN 978-1-78200-932-0.

Lisalugemist muuda

  • Swint, Kerwin (2011). The King Whisperers: Power Behind the Throne from Rasputin to Rove. New York: Union Square Press. lk 163–170. ISBN 978-1-4027-7201-6.
  • Edwin Palmer Hoyt (1993). Warlord: Tojo Against the World. Scarborough House. lk 195–201.
  • Ben Ami Shillony (1981). Politics and culture in wartime Japan. Oxford University Press. lk 62–63.

Välislingid muuda