Hesiodos

Vana-Kreeka luuletaja

Hesiodos [hees'iodos] (vanakreeka keeles Ἡσίοδος, 8.7. sajand eKr) on vanimaid teadaolevaid vanakreeka luuletajaid.

Gustave Moreau' teos "Hesiodos ja muusa", 1857

Hesiodos kirjutas samasuguses eepilises keeles ja värsimõõdus (heksameetris) nagu Homeros. Talle omistatud teostest on tervikuna säilinud kolm.

"Jumalate põlvnemine" ("Theogonia") sisaldab Kreeka jumalate genealoogiat ning kirjeldab maailma tekkimist Kaosest Erose kui ürgse korrastava jõu kaasmõjul.

"Tööd ja päevad" ("Erga ka hēmerai")[1] ülistab ausat põllumeheelu, esitab manitsusi ja ähvardusi ning praktilisi nõuandeid. Teos sisaldab ka kirjeldust viiest maailmaajastust.

Kolmas tervikuna säilinud teos on "Kilp" ("Aspis"), mille autor ei olnud arvatavasti Hesiodos. See jutustab Heraklese võitlusest Kyknosega ning sisaldab pikka Heraklese kilbi kirjeldust.

Katkendeid on säilinud veel Hesiodosele omistatud "Naiste kataloogist", mis sisaldab kangelassuguvõsade genealoogiaid nende esiemadest lähtuvalt.

Viited

muuda
  1. Eesti keeles ilmunud tervikuna: Vanakreeka kirjanduse antoloogia, Tallinn: Varrak, 2006, lk 46–69 (tõlkinud August Annist, Annika Kuuse, Mari Murdvee, Neeme Näripä, Kristjan Pruul, Janika Päll ja Karl Reitav).