Herscheli kosmoseteleskoop
Herscheli kosmoseteleskoop oli Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) kosmoseteleskoop.
 Kunstniku kujutis Herscheli kosmoseteleskoobist | |
| Missiooni tüüp | kosmoseteleskoop |
|---|---|
| Operaator |
ESA NASA |
| COSPAR ID | 2009-026A |
| SATCAT | 34937 |
| Missiooni kestus | 4 aastat 1 kuu 2 päeva |
| Kosmoseaparaadi omadused | |
| Tootja | Thales Alenia Space |
| Stardimass | 3400 kg |
| Mõõtmed | 7,5 m × 4,0 m |
| Võimsus | 1 kW |
| Missiooni algus | |
| Stardi aeg | 13.12.02, 14. mai 2009 (UTC) |
| Kanderakett | Ariane 5 |
| Stardikompleks | Guajaana kosmosekeskus |
| Starditeenuse osutaja | Arianespace |
| Missiooni lõpp | |
| Kõrvaldamine | kanti maha |
| Deaktiveerimise aeg | 12.25.00, 17. juuni 2013 (UTC) |
| Orbiidi elemendid | |
| Režiim | Lissajous' orbiit |
|
Horizon 2000 | |
Herscheli kosmoseteleskoop töötas aastatel 2009–2013 ning see oli suurim kosmoseteleskoop, mis vaatles kosmost infrapunalainealas. Kosmoseteleskoobi peapeegli läbimõõt oli 3,5 meetrit. NASA osales missioonil partnerina, abistades kosmoseteleskoobi tehnikaga ja analüüsis kogutud andmeid.[1]
Kosmoseteleskoop vaatles kosmost Lagrange'i punktis L2 ning see uuris täheteket ja selle mõju tähtedevahelisele keskkonnale, galaktikate moodustumist ja arengut ning Universumi molekulaarset koostist.
Herscheli spektromeetreid ning kaameraid hoiti suure vaatlustäpsuse tagamiseks absoluutse nulli lähedasel temperatuuril, kasutades selleks vedelat heeliumi. Kosmoseteleskoobil sai vedel heelium otsa aprillis 2013, misjärel suunas ESA kosmoseteleskoobi tiirlema ümber Päikese ja lülitas selle välja.[2][3]
Teleskoop nimetati Saksa-Inglise astronoomi William Herscheli auks.[4]
Viited muuda
- ↑ "Herschel Space Observatory". NASA JPL. Vaadatud 22. august 2020.
- ↑ "Herschel closes its eyes on the Universe". ESA. Vaadatud 22. august 2020.
- ↑ "Herschel telescope switched off". BBC. Vaadatud 22. august 2020.
- ↑ "Herschel overview". ESA. Vaadatud 22. august 2020.