Henri III

See artikkel räägib Prantsusmaa valitsejast, teiste samanimeliste monarhide kohta vaata lehekülge Henri III (täpsustus).

Henri III [anr'ii kolmas] (Poolas Henryk Walezy [h'enrõk val'eezõ]; 19. september 1551 Fontainebleau loss – 2. august 1589 Saint-Cloud) oli Rzeczpospolita kuningas 1573–1574 ja Prantsuse kuningriigi kuningas 1574–1589, Henri II ja Katariina de' Medici poeg.

Henri III juhtis printsina Prantsusmaa sõjaväge sõjas hugenottide vastu 13. märtsil 1569 Jarnaci ja 3. oktoobril 1569 Moncontouri lahingus, mis mõlemad lõppesid kuningavägede võiduga. Ta osales pärtliöö veresauna ettevalmistamisel, kuid mitte veresaunas endas.

Poola kuningana muuda

1572. aastal suri Poola kuningas Zygmunt II August, kelle pärija oli Jagelloonide dünastia viimane liige, Zygmunt II Augusti õde Anna Jagiellonka. Troonipretendentideks oli Austria ertshertsog Ernest, Rootsi kuningas Johan III ja Moskva tsaar Ivan IV. Poola kuningaks valiti 16. mail 1573 Henri, kes sai sellega esimeseks valitud Poola kuningaks. Henri andis 10. septembril Pariisi Jumalaema kirikus vande ja võttis 13. septembril vastu Poola delegatsiooni tunnistuse kuningaks valimise kohta. Ta jõudis Poolasse 1574. aasta jaanuaris ja krooniti 21. veebruaril kuningaks. Henri ja Anna pidid abielluma, kuid Henri ei tahtnud endast 18 aastat vanemat naist ega abiellunud temaga. Seetõttu surigi Jagelloonide dünastia välja.

Kolm ja pool kuud pärast Henri kroonimist Poola kuningaks, 30. mail suri tema vend, Prantsusmaa kuningas Charles IX ja Henri sai Prantsusmaa kuningaks. Juunis põgenes ta salaja, jättis Poola trooni vabaks ja asus Prantsusmaa troonile. Poola esitas ultimaatumi: kui Henri ei naase 12. maiks 1575, kuulutatakse ta troonist loobunuks. Nimetatud kuupäeval nii juhtuski.

Prantsusmaa kuningana muuda

15. veebruaril 1575 krooniti ta Reimsi katedraalis Prantsusmaa kuningaks. 14. veebruaril 1575 abiellus ta Louise de Lorraine-Vaudémontiga, kuid abielust ei sündinud last. 1584 suri Henri noorem vend François, mis tõi kaasa Valois'de meessoo pealiini väljasuremise. Uueks kroonprintsiks sai Navarra kuningas Henri III, kes pärines meesliinis Louis IX-st. Lastetuse põhjust on nähtud nii kuninganna nurisünnituse tagajärjel tekkinud viljatuses kui ka Henri ilmselges kalduvuses homoseksuaalsusse.

Henri toetas kord Katoliiklikku Liigat, kord hugenotte. Ta pagendas liiga juhi Henri de Guise'i mõjul 1585 hugenotid Prantsusmaalt, kuid pidi rahvaülestõusu pärast 1588 Pariisist põgenema, laskis seejärel 23. detsembril 1588 Henri de Guise'i ja tema venna kardinal Louis de Guise'i mõrvata ning hertsogi poja vangistada ja hakkas liidus hugenottide juhi Navarra Henriga Pariisi piirama.

Surm muuda

Henri III tappis fanaatiline katoliiklane, 22-aastane dominiiklasest munk Jacques Clément. Munk saabus kuninga vastuvõtule Pariisi eeslinna Saint-Cloud'sse kirja üleandmise ettekäändel ning tappis ta pärast kirja üleandmist mürgitatud pistodaga. Henri III olevat öelnud vaid: "Neetud munk, ta tappis mu!". Clément, kellele oli jesuiitide tehtud ajupesu tulemusena selgitatud, et ta on jumaliku kaitse all ning on pärast oma ülesande täitmist teistele nähtamatu, tapeti kohapeal kuninga ihukaitsjate poolt. Järgmisel päeval, 2. augustil 1589, toimus postuumne kohtuistung, kus otsustati: "eelpoolnimetatud Clémenti laip tõmmata hobustega neljaks, pärast mida ta põletada, tuhk aga puistata jõkke, et lõplikult hävitada igasugune mälestus temast." Kohtuotsus viidi samal päeval täide.

Troonipärimine muuda

Uueks kuningaks sai Henri õe Marguerite'iga abiellunud Navarra Henri, kes asus valitsema Henri IV nime all ja oli esimene Bourbonide dünastiast Prantsusmaa kuningas.

Isiklikku muuda

Henril olid vanemad vennad François II ja Charles IX, noorem vend François, vanemad õed Elisabeth de Valois ja Claude de Valois ning noorem õde Marguerite de Valois. Erinevalt oma isast ja vanematest vendadest ei tundnud Henri eriti huvi Valois'de traditsiooniliste meelelahutuste jahipidamise ja kehaliste harjutuste vastu. Ta küll armastas vehelda ja oli selles osav, kuid huvitus kunstist ja armastas raamatuid lugeda. Neid omadusi peeti pärituks tema itaallasest emalt.

Eelnev Zygmunt II August	Poola kuningas 1573–1574	Järgnev Stefan Batory
Eelnev Charles IX	Prantsusmaa kuningas 1574–1589	Järgnev Henri IV