Henri-Léopold Lévy
Henri-Léopold Lévy (23. september 1840 Nancy – 29. detsember 1904 Pariis) oli Prantsuse maalikunstnik, tuntud peamiselt mütoloogiliste ja piibellike teemade poolest.
Elulugu muuda
Ta oli juudi päritolu sisekujundaja ja tikanditootja poeg. Tema kunstiharidus algas École des beaux-arts de Paris's, kus ta töötas François-Édouard Picot', Alexandre Cabaneli ja Eugène Fromentini stuudiotes.
Tema esimene näitus Pariisi salongis toimus 1865. aastal, kus tal oli väljas maal, millel Hekabe leiab mererannalt oma poja, Trooja printsi Polydoruse surnukeha. See teos tõi talle esimese järgu medali. Kaks aastat hiljem sai ta auhinna maali eest, mis kujutas Joase pääsemist Athaliahi tapatalgutest.[1] 1869. aastal anti talle auhind maali "Vangistatud juut nutab Jeruusalemma varemetel" eest. 1872. aastal nimetati ta pärast Herodiase portree esitlemist Auleegioni rüütliks.[2]
Lisaks tahvelmaalidele lõi ta mitu seinamaali: stseenid püha Denis' elust Saint-Merri kirikus, "Karl Suure kroonimine" (1881) Panthéonis ja "Etüüd Burgundia hiilgustest" Dijonis.[1]
Henri-Léopold Lévy karjäär kannatas tugevalt antisemitismi tõttu, mis Prantsusmaad Dreyfusi afääri järel haaras ja ta kaotas kliente, sest ta keeldus oma maalidele teise nimega alla kirjutamast. Ta sai siiski jätkata Pariisi salongi näitustel osalemist kuni 1903. aastani.[3] Selle aja jooksul tegi ta pikema reisi Lähis-Itta ja produtseeris mitmeid orientalistlikke teoseid.
Ta töötas ka õpetajana. Tema tähelepanuväärsetest õpilastest võib mainida Georges A. L. Boisselier'd, Henri Dabadied, Lluïsa Vidali ja Eugène Trigoulet'd.