Henning Christoph Kramer
Henning Christoph Kramer (sündinud 20. augustil 1940 Owschlagis Rendsburg-Eckernfördes) on saksa kirikujurist ja saksa-balti koostöösuhete edendaja.
Elulugu muuda
Henning Christoph Kramer sündis 1940. aastal pastor Christoph Krameri ja tema abikaasa Gertrudi (sünd. Hoeck) teise pojana Owschlagis Põhja-Saksamaal. Pärast Rendsburgis Herderi nimelise gümnaasiumi lõpetamist 1962. aastal õppis ta viis semestrit Tübingeni ja Hamburgi ülikoolis usuteadust, ent katkestas teoloogiaõpingud ning asus õppima õigusteadust Kieli Christian Albrechti nimelises ülikoolis, mille lõpetas 1973. aastal.
Detsembris 1973 asus ta tööle assessorina Schleswig-Holsteini Evangeelse-Luterliku Kiriku kirikuametis. 1984 sai temast 1977. aastal seni eraldiseisvate Põhja-Saksamaa kirikute liitmise tulemusena moodustatud Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku (PEELK) kirikuameti õigusosakonna juhataja (ülemkirikunõunik) ja asepresident õigusalal. Lisaks PEELK õigusvaldkonna juhtimisele osales ta sõjaväehingehoiu arendamisel ning kuulus nii Saksamaa Evangeelse Kiriku kui Luterliku Maailmaliidu juhtorganitesse ja komisjonidesse. Aastatel 1988–2002, üksikute projektidega kuni 2005 oli tema vastutada ka PEELK koostöö Eesti, Läti ja Leedu luterlike kirikutega. Ta läks pensionile augustis 2005.
Novembris 2004 – üheksa kuud enne pensionile jäämist – valiti Henning Kramer Saksa Punase Risti Schleswig-Holsteini liidumaa seltsi asepresidendiks ning perioodil novembrist 2007 kuni novembrini 2016 kahel korral sama seltsi presidendiks.[1][2][3]
Ta on abielus Hildegard Krameriga (sündinud Spanuth) ning elab Schleswig-Holsteini liidumaa pealinna Kieli lähistel Kronshagenis.
Saksa-balti partnerluskoostöö muuda
Umbes 32 aasta pikkuse teenistuse jooksul kirikuametites sai Henning Krameri südameasjaks saksa-balti kirikliku koostöö edendamine. Kui Luterlik Maailmaliit pöördus 1980/1981 oma Euroopa liikmeskirikute poole palvega edendada kahepoolseid suhteid Ida-Euroopa luterlike kirikutega, asus tollal vastloodud Põhja-Elbe kirik – eelkõige geograafilisest lähedusest (Läänemeri) kui ka tihedatest ajaloolistest sidemetest (baltisakslased) tulenevalt – looma kontakte tollal veel Nõukogude Liidu koosseisu kuuluvate Eesti, Läti ja Leedu luterlike kirikutega. 1990 määrati Baltimaadega koostöö arendamine kirikuameti õigusosakonna juhatajana töötava Henning Krameri ülesandeks.[4] Tal õnnestus juba Nõukogude okupatsiooni ajal luua kõigi kolme maa luterlike kirikutega tihedad suhted ning kõigile poliitilistele ja logistilistele takistustele vaatamata vahendada neile Saksamaalt kiriku ja eraannetajate kaudu humanitaarabi. Pärast Balti riikide taasiseseisvumist 1991 oli neile sidemetele võimalik eelkõige Eestis ja Lätis üles ehitada aktiivne kiriklik koostöö, mis esimestel aastatel seisnes peamiselt nõukogude võimu poolt hävitatud või kahjustatud kirikuhoonete ja kiriku sisemiste struktuuride (kirikujuhtimine, õiguslikud alused, teoloogiline väljaõpe, kirikumuusika jne) taasülesehitamise toetamises, hilisematel aastatel aga ka üha enam võrdväärses partnerluses ja (PEELK ja EELK koostööleping sõlmiti 2002) ja kiriklik-teoloogilises dialoogis[4]. Läti Evangeelse Luterliku Kirikuga sumbus koostöö siiski ületamatute teoloogiliste vastuolude tõttu. [5]
Arvukate väiksemate ja suuremate PEELK abi- ja koostööprojektide seas, mille Henning Kramer aastatel 1991–2005 algatas ja/või ellu viis (keskmiselt 70 projekti aastas), on näiteks Vilniuse ainukese evangeelse-luterliku kiriku taasülesehitamine (1991–1995) ja veel umbes kaheksa kirikuhoone taastamine/restaureerimine Leedus Klaipeda piirkonnas (1995–2002); Eesti ja Läti Evangeelse Luterliku Kiriku palga- ja pensionifondi loomine (1997); koostöös Soome luterliku kiriku ja Luterliku Maailmaliiduga EELK konsistooriumihoone restaureerimine (1992–1993) ning Usuteaduse Instituudi hoone ostmine ja restaureerimine (1995–1996) Tallinnas; 1991. aastal taasavatud Tartu Ülikooli usuteaduskonna toetamine (1992–2005); osalemine Tartu Jaani kiriku taasülesehitamises (1997–2005).[4]
Pärast kiriklikust teenistusest pensionile jäämist asus Henning Kramer saksa-balti koostööd arendama Saksa Punase Risti Schleswig-Holsteini liidumaa seltsi presidendina. Selle raames algatas ta mh Schleswig-Holsteini liidumaa Punase Risti ja Eesti Punase Risti seltsi koostöölepingu sõlmimise (2011), millele järgnes kahe seltsi vahel tihe koostöö. Aastatel 2007–2017 organiseeris ta kokku 32 annetuste transporti Saksamaalt enam kui 60le asutusele (vanade-, hoolde-, lastekodud, haiglad, resotsialiseerimisasutused jt) Eestis, Lätis ja Leedus, olles enamasti ise ka veoautoroolis. Üheks tema viimastest algatustest oli Euroopa rändekriisist (2015/16) ajendatuna projektide algatamine Eesti Punase Risti valmisoleku tõstmiseks reageerimisele kriisiolukordades.[6][7]
2017. aastast jätkab Henning Kramer saksa-balti koostööd Põhja-Saksamaa Rotari klubide projektide kaudu.
Tunnustus muuda
- 2001 – Tartu Ülikooli auliige[8]
- 2003 – Saksamaa Liitvabariigi Teeneterist paelaga
- 2004 – Maarjamaa Risti III klassi teenetemärk[9][10]
- 2005 – Tartu medal[11]
- 2005 – Kolme Tähe orden [12]
- 2011 – Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku koostöömedal[13]
- 2013 – Schleswig-Holsteini liidumaa teeneteorden[14]
- 2016 – Saksa Punase Risti aumärk
- 2016 – Saksamaa Punase Risti Schleswig-Holsteini liidumaa seltsi aupresidendi nimetus[15]
- 2019: Eesti Punase Risti teenetemärk[küsitav]
Viited muuda
- ↑ "Rotkreuz-Magazin/LV Schleswig-Holstein e.V. 17.02.2008" (PDF). Originaali (PDF) arhiivikoopia seisuga 17.07.2020. Vaadatud 17.07.2020.
- ↑ "DRK LV Schleswig-Holstein Presseservice 19.11.2010". Originaali arhiivikoopia seisuga 17.07.2020. Vaadatud 17.07.2020.
- ↑ Schleswig-Holsteinischer Landtag 18. November 2016
- ↑ 4,0 4,1 4,2 Hellberg, Helge, Dialog und Dominanz. Die lutherischen Kirchen Estlands und Nordelbiens am Ende des 20 Jahrhunderts. Schriftliche Hausarbeit zur Erlangung des Grades eines Magister Artium (M.A.) der Philosophischen Fakultät der Christian-Albrechts-Universität zu Kiel. Kiel 2001.
- ↑ Kuusiniemi, Kalle, The Voice of Confessionalism and Inter-Lutheran Relations. The Influence othe Missouri Synod in the Baltic and Ingrian Lutheran Churches, 1991–2001. Helsinki 2015.
- ↑ ERR 26. veebruar 2016
- ↑ [estnisches-rotes-kreuz-diskutiert-asylfragen-mit-dem-drk-kreisverband-neumuenster.html DRK LV Schleswig-Holstein Presseservice 31. März 2011]
- ↑ "Tartu Ülikool". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2020. Vaadatud 17. juulil 2020.
- ↑ Riigi Teataja, 5. veebruar 2004
- ↑ Teenetemärkide kavaleride andmekogu – 480
- ↑ Tartu Linnavalitsus, 28. juuni 2005
- ↑ Läti Vabariigi presidendi autasud
- ↑ "Eesti Evangeelne Luterlik Kirik". Originaali arhiivikoopia seisuga 21. september 2020. Vaadatud 17. juulil 2020.
- ↑ [130821_mp_landesorden.pdf Schleswig-Holsteini liidumaa valitsuse pressiteade, 21. August 2013]
- ↑ "Schleswig-Holsteini liidumaa Punase Risti seltsi presiidium". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. juuli 2020. Vaadatud 17. juulil 2020.
Välislingid muuda
- Kramer: Vaimustus ei lasknud enam lahti, Eesti Kirik, 10. august 2005
- Kultuuriminister Signe Kivi kohtus Sihtasutuse Tartu Jaani kirik ja Põhja-Elbe Kiriku esindajatega, Kultuuriministeerium, 11. oktoober 2000
- Kirikunõunik pälvis EELK koostöömedali, Eesti Kirik, 14. märts 2012
- Punase Risti juht kannatab «Balti pisiku» käes, Eesti Kirik, 12. november 2014
- Tõrva haiglasse jõudsid annetused Saksamaalt, Lõuna-Eesti Postimees, 31. oktoober 2016
- Saksa Punane Rist jagas saarlastele heldelt kinke, Meie Maa, 6. mai 2017