Ava peamenüü

Henn-Jüri Uibopuu (11. oktoober 1929 Tartu21. oktoober 2012) oli eesti päritolu austria õigusteadlane, Salzburgi ülikooli audoktor, Eesti Teaduste Akadeemia välisliige.

Henn-Jüri Uibopuu on sündinud Tartus. 1946. aastal lõpetas ta Saksamaal Hildburghausenis keskkooli, õppis aastatel 1964–1968 Grazi Ülikoolis (Austria) õigusteadust ja vene keelt ning kaitses 1968. aastal doktorikraadi.

Alates 1969. aastast oli Henn-Jüri Uibopuu tegevus seotud Salzburgi Ülikooliga, algul assistendi ja hiljem õppejõuna. 1974. aastal habiliteeriti ta rahvusvahelise ja nõukogude riigiõiguse alal ning 1977. aastal sai temast rahvusvahelise ja võrdleva riigiõiguse erakorraline professor. Aastatel 1977–1995 töötas Henn-Jüri Uibopuu Salzburgi Ülikooli Rahvusvahelise ja Võrdleva Avaliku Õiguse Instituudi osakonnajuhatajana. Alates 1995. aastast oli ta Salzburgi Ülikooli õigusteaduskonna rahvusvahelise ja võrdleva õiguse auprofessor.

Henn-Jüri Uibopuu on trükis avaldanud üle 150 teadustöö (5 monograafiat) rahvusvahelise õiguse, inimõiguste, põgenike õiguste, lepinguõiguse ja võrdleva riigiõiguse alalt. Ta on olnud Eesti Vabariigi Presidendi nõuandja õigusloome alal ning Vabariigi Valitsuse põhiseaduse juriidilise ekspertiisi komisjoni liige.

1995. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia välisliikmeks õigusteaduse alal.

Alates 1992. aastast täitis Henn-Jüri Uibopuu Eesti Vabariigi aukonsuli kohuseid Austrias ning oli surmani aupeakonsuliks Salzburgis.

TunnustusedRedigeeri

1998. aastal autasustati teda Riigivapi IV klassi teenetemärgiga.

KirjandusRedigeeri

  • Peeter Järvelaid. Die Rezeption Kelsens und der Einfluss der Reinen Rechtslehre in Estland. - Hans Kelsen anderswo. Hans Kelsen abroad. Der Einfluss der Reinen Rechtslehre auf die Rechtstheorie in verschiedenen Ländern. Hrsg. von Robert Walter, Clemens Jabloner, Klaus Zeleny. Wien: Manzsche Verlags- und Universitätsbuchhandlung, 2010, S. 73-88. (Schriftenreihe des Hans Kelsen-Institut, Bd. 33); ISBN 978-3-214-14754-9
  • Peeter Järvelaid. Henn-Jüri Uibopuu ja Eesti // Akadeemia (1991) nr. 5, lk. 1008-1009.

VälislingidRedigeeri