Vikipeedia

Helme-Tõrva Kristuse Sündimise kogudus

Helme-Tõrva Kristuse sündimise kogudus oli õigeusu kogudus Valga maakonnas Tõrva vallas Tõrvas aastatel 1880–1950. Kogudusele kuulus Helme-Tõrva Kristuse sündimise kirik aastatel 1905–1950.

Vene Õigeusu Tõrva kirik 1915. aastal koos preestrimajaga

Ajalugu muuda

Helme-Tõrva Kristuse sündimise kogudus[1] registreeriti Riia õigeusu konsistooriumis 1880. aastal. Koguduse esimene preester Simeon Požarski [2], kes omandas Riia Vaimulikus Seminaris 1864. aastal köstri-kooliõpetaja kutse ja pühitseti Helme-Tõrva Kristuse sündimise koguduse vaimulikuks 1. märtsil 1880. aastal Riia ja Miitavi piiskopkonna ülempiiskop Veniamini [3] poolt.

Helme-Tõrva Kristuse sündimise kirik valmis 1905. aastal ning selle pühitses Riia ja Miitavi piiskopkonna piiskop Agafangel Kristuse sündimise auks. 1944. aastal sai kiriku üks kellatorn mürsutabamuse ja vigastas katust.

Pärast II maailmasõda toimusid jumalateenistused kirikla korteris. Helme-Tõrva õigeusu kogudus registreeriti uuesti 1947. aastal. Valgamaa Täitevkomitee esitas kogudusele nõudmise taastada pühakoda 1. juuniks 1949. Selle nõude täitmine oli väikesele kogudusele võimatu. Koguduse nõukogu pöördus piiskopkonna valitsuse poole palvega eraldada kiriku remondiks 35 000 rubla, kuid see palve jäi rahuldamata. Tõrva rajooni loomise järel 1950. aastal võõrandati kirikla, samuti koguduse viimane tuluallikas – 5 ha maad. Koguduse majast välja tõstetud ja maa kaotanud preester Vassili Olter lõpetas jumalateenistuste pidamise ning läks erru. Vene Õigeusu Kiriku Nõukogu usuasjade volinik Aleksander Tarassov likvideeris Helme-Tõrva Kristuse sündimise koguduse 10. detsembril 1950.[4]

Pärast koguduse sulgemist kasutati laguneva katusega pühakoda lina- ja tsemendilaona ja Tõrva Piimakombinaadi valmistoodete "jääkeldrina". Selle maja võlvide all on ka võrkpalli mängitud. 1980. aastail tulid kirikuvaremetesse Tõrva Keskkooli noored, kes unistasid sinna kultuuriliseks tegevuseks kooskäimiskoha rajada. Valga KEKi juhtkond (esimees Helmuth Pastarus) tuli Tõrva linnavalitsusele ja noortele appi. Kuna poliitiliselt polnud lubatud kirikut taastada, siis hakati paberite järgi endistele kirikumaadele "noorte väljaõppekeskust" rajama.

Tõrva Täitevkomitee tellimusel hakati 1987. aastal kirikut taastama – restaureerimise käigus loobuti tornidest ja kuplitest. 1990. aastal valminud hoone võeti kasutusele kultuurimajana. EELK ostis 3. augustil 1994 endise kirikuhoone Helme kogudusele, 1997. aastast kuulub endine pühakoda renoveeritud kujul sihtasutusele Tõrva Kirik-Kammersaal.[5]

[6] Koguduses teeninud preestrid muuda

  • pr Simeon Požarski
  • pr Nikolai Pokrovski
  • pr Adam Siimo
  • üpr Nikanor Dobrõševski
  • pr Nikolai Bobkovski
  • pr Joann Vasilkov
  • pr Aleksander Zverev
  • pr Georgi/Jüri Välbe
  • üpr Vassili Olter
  • pr Pavel Katus
  • üpr Peeter Pähkel
  • üpr Mihail/Mihkel Pihlak
  • pr Timoteu Roi
  • pr Teodor/Feodor Bleive
  • pr Leo/Leonid Maidre/Mihkelson
  • pr Vladimir Olter

[7] Koguduses teeninud köstreid muuda

  • Tõnis/Dionissi Orav/Orrov
  • Aleksander Paro/Parro
  • Viktor Skoropostižnõi
  • Konstantin Venger
  • Vassili Bežanitski
  • Michail Bobkovski
  • Johannes Liias
  • Mihail Helme
  • Jakob Katus

Viited muuda

  1. ↑ "õigeusu kiriku asutused ja kogudused/helme-tõrva".
  2. ↑ "vaimulike andmebaas/požarski simeon".
  3. ↑ "vaimulike andmebaas/Karelin Veniamin".
  4. ↑ Andrei Sõtsov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954-1964". Originaali arhiivikoopia seisuga 22. november 2021.
  5. ↑ "tõrva kirik-kammersaal".
  6. ↑ "vaimulike andmebaas".
  7. ↑ "köstrite ja koorijuhtide andmebaas".

Kirjandus muuda

  • "Õigeusu kirikutes (kogudustes) teeninud vaimulike nimekiri". Tallinn, 1975. Koostaja preester August Kaljukosk. EAA.5437.1.64
  • "Eesti õigeusk X–XXI saj". Entsüklopeediline teatmik. Koostaja Vladimir Iljaševitš. Tallinn, 2014 (vene keeles)
  • Andrei Sõtšov. "Eesti õigeusu piiskopkond nõukogude religioonipoliitika mõjuväljas 1954–1965".
  • Anu Raudsepp. "Riia Vaimulik Seminar 1846–1918" Tartu, 1998
  • David Papp. "Eesti Apostliku õigeusu vaimulikud" – Biograafiline leksikon (16.–20.saj) – EAA. 5410.1. 247–249
  • "Eestimaa uusmärtrite elulood". Koostaja ülempreester Andreas Põld. Pärnu, 2013
  • Andrei Sõtšov. Eesti õigeusu piiskopkond Stalini ajal aastail 1945–53,Tartu, 2004
  • "Kirikud ja kogudused Eestis". Miniteatmik. Koostajad Ilmo Au, Ringo Ringvee. Tallinn, 2000
  • Mitut usku Eesti". IV köide. Toimetaja Liina Eek, Tartu, 2015
  • Õigeusu kirikute asutused ja kogudused[1]
  • Eesti Apostliku-Õigeusu Kirik[2]
  • Kirikud ja usuelu Eestis[3]
  1. ↑ "õigeusu kiriku asutused ja kogudused". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. september 2021.
  2. ↑ "Eesti Apostliku-Õigeusu kirik".
  3. ↑ "Kirikud ja usuelu Eestis". {{netiviide}}: kontrolli parameetri |URL= väärtust (juhend)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Helme-Tõrva_Kristuse_Sündimise_kogudus&oldid=6420234"