Helju Rebane
See artikkel ootab keeletoimetamist. |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Helju Rebane (sündinud 18. juulil 1948 Tallinnas) on eesti prosaist, kes on pikka aega elanud Moskvas ning avaldanud oma loomingut eesti, vene, inglise ja saksa keeles.
Sisukord
EluluguRedigeeri
Helju Rebane on Jaan Rebase tütar[1].
Õppis 1955–1959 Tartu 1. ja 1959–1966 Tartu 5. keskkoolis ning 1966–1971 TRÜ matemaatikateaduskonnas, lõpetas teoreetilise matemaatika erialal[1]. Aastatel 1973–1976 oli ta Moskva Riikliku Ülikooli aspirant loogika alal[1]. Töötas TRÜ loogika ja psühholoogia kateedris 1972–1973, Moskvas õppejõuna NSV Liidu Teaduse- ja Tehnikakomitee Juhtimisprobleemide Instituudis 1974–1980 ja VNFSV Tervishoiuministeeriumi arvutuskeskuses vaneminsenerina 1981–1983[1]. Hiljem oli ta vabakutseline literaat Moskvas[1].
LoomingRedigeeri
Debüteeris jutustusega "Väike kohvik" (1981), mis sai preemia 1983 Nooruse jutuvõistlusel, avaldas novellikogu "Väike kohvik" (1986)[1].
Tema loomingut on avaldatud ajakirjades Looming ja Noorus[viide?]. Kirjutab peamiselt ulmekirjanduse žanris[viide?]. Suurima populaarsuse võitis fantastiline jutustus "Linn Altrusel" (1989)[viide?]. Kirjutab lihtsalt, selgelt ja säravalt[2].
Novellikogu "Aristarhos ja koduliblikas" (vene keeles) 2007
Mitme autori kogumikus Tuumahiid Triitium, (Kirjastus Fantaasia, 2017 Helju Rebase jutustused Taruaeg ja Minu pea)
ViitedRedigeeri
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1995. Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn. Lk 458
- ↑ http://www.proza.ru/2009/02/06/23
KirjandustRedigeeri
- "Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn Eesti Raamat 1995. Lk 458. ISBN 5-450-02357-X
- Temast - Cornelius Hasselblatt "Ma armastasin eestlast" Tallinn, 2017
- Olev Remsu - "Tundmatu Helju Rebane. Kas viimane eesti pagulaskirjanik?", Postimees, 18. VII 2019