Helju Rebane

Helju Rebane (sündinud 18. juulil 1948 Tallinnas) on eesti prosaist, kes on pikka aega elanud Moskvas ning avaldanud oma loomingut eesti, vene, inglise, saksa ja hispaania keeles.

EluluguRedigeeri

Helju Rebane on Jaan Rebase tütar[1].

Õppis aastatel 1955–1959 Tartu 1. ja 1959–1966 Tartu 5. keskkoolis ning 1966–1971 Tartu Riikliku Ülikooli matemaatikateaduskonnas, lõpetas teoreetilise matemaatika erialal[1]. Aastatel 19731976 oli ta Moskva Riikliku Ülikooli aspirant loogika alal[1]. Töötas TRÜ loogika ja psühholoogia kateedris 19721973, Moskvas õppejõuna NSV Liidu Teaduse- ja Tehnikakomitee Juhtimisprobleemide Instituudis 19741980 ja Vene NFSV Tervishoiuministeeriumi arvutuskeskuses vaneminsenerina 19811983[1]. Hiljem oli ta vabakutseline literaat Moskvas[1].

LoomingRedigeeri

Debüteeris jutustusega "Väike kohvik" (1981), mis sai preemia 1983 Nooruse jutuvõistlusel, avaldas novellikogu "Väike kohvik" (1986)[1].

Tema loomingut on avaldatud ajakirjades Looming ja Noorus[viide?]. Kirjutab peamiselt ulmekirjanduse žanris[viide?]. Suurima populaarsuse võitis fantastiline jutustus "Linn Altrusel" (1989)[viide?]. Kirjutab lihtsalt, selgelt ja säravalt[2].

Mitme autori kogumikus Tuumahiid Triitium, (Kirjastus Fantaasia, 2017 Helju Rebase jutustused Taruaeg ja Minu pea)

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1995. Eesti kirjarahva leksikon. Koostanud ja toimetanud Oskar Kruus. Kirjastus Eesti Raamat, Tallinn. Lk 458
  2. http://www.proza.ru/2009/02/06/23

KirjandustRedigeeri

  • "Väike kohvik", Tallinn Eesti Raamat 1986
  • "Eesti kirjarahva leksikon", Tallinn Eesti Raamat 1995. Lk 458. ISBN 5-450-02357-X
  • Novellikogu "Aristarhos ja koduliblikas" (vene keeles) 2007
  • Temast - Cornelius Hasselblatt "Ma armastasin eestlast" Tallinn, 2017
  • Olev Remsu - "Tundmatu Helju Rebane. Kas viimane eesti pagulaskirjanik?", Postimees, 18. VII 2019

VälislingidRedigeeri