Heino Moldau (23. detsember 193412. detsember 2021) oli eesti taimefüsioloog.

Elulugu muuda

Ta sündis väiketaluniku peres Lüganuse vallas Virumaal. 1959. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli geofüüsiku diplomiga.

Töötas 1959–1963 Füüsika ja Astronoomia Instituudis (FAI) insener-meteoroloogina, vaneminsenerina, nooremteadurina. 1963–1966 oli FAI aspirant ning 1966–1992 FAI (hiljem Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituut (AAI)) nooremteadur, vanemteadur, juhtiv teadur. 1992 läks AAI biofüüsika labori koosseisus Tartu Ülikooli Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituuti, kus oli erakorraline professor, dotsent, erakorraline teadur aastani 2001. Edasi TÜ Botaanika ja Ökoloogia Instituudi erakorraline teadur.

Füüsika-matemaatika-kandidaadi väitekirja "Taimelehtede hajutamisomadused" kaitses 1966 Tartu Ülikoolis. Doktoritöö taimefüsioloogias "Taime produktsiooniprotsessi autoregulatsioon vee defitsiidi korral" kaitses Taimefüsioloogia Instituudis Moskvas 1985. aastal.

Tema uurimusvaldkonnaks on olnud taimkatte produktsiooniprotsessi matemaatiline modelleerimine, taimede veerežiim ja hingamine ning produktsiooniprotsess vee- ja osoonistressi tingimustes.

Ta oli Eesti Taimefüsioloogide Seltsi esimees 1989–1993 ning TÜ Molekulaar- ja Rakubioloogia Instituudi bakalaureusetööde kaitsmise komisjoni esimees 1996–1999.

2010. aastal pälvis ta koos Hannes Kollisti ja Triin Vahisaluga Eesti Vabariigi teaduspreemia geo- ja bioteaduste alal uurimuste tsükli "Taimede stressitaluvus" eest.[1]

Tunnustus muuda

2015 Tartu Ülikooli suur medal[2]

Viited muuda

  1. Eesti Vabariigi teaduspreemiad Haridus- ja Teadusministeerium
  2. "Tartu Ülikooli suure medali kavalerid". Vaadatud 3.12.2022.

Välislingid muuda