Heino Ahven (11. november 1919 Räpina22. aprill 1988 Tallinn) on eesti keeleteadlane.[1]

Osales 1942–1943 kirjandusrühmitises Tuulisui.

Töökohad muuda

  • Oli 1947. aastast Emakeele Seltsi vastutav sekretär
    • 1969. aastast teadussekretär
  • Korraldas 1958. aastani Emakeele Seltsi korrespondentide võrku, toimetas väljaannet „Kogumistöö juhendaja eesti keele alal”
  • (1–7, 1949–58), koostas murdetekstide kogumikke ja oli Emakeele Seltsi väljaannete (Emakeele Seltsi aastaraamat, 1–33, 1955–89; „Kodumurre”, 1–21, 1960–89) tegevtoimetaja ning keelepäevade mõtte algataja

Töid muuda

  • Emakeele Selts. Lühiülevaade minevikust ja tänapäevast. 1970
  • Kolm Ahvenat: Kalju, Heino, Lembitu luulet. Koostas ja kohendas Eeva Ahven. 2002[2]

Tunnustus muuda

Isiklikku muuda

Tema vend oli luuletaja Kalju Ahven ja venna Agu poeg oli poliitik Mati Ahven.

Tema abikaasa oli Eeva Ahven.

Viited muuda

  1. "Heino Ahven". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 15.10.2019.
  2. "Töid". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 15.10.2019.
  3. "Töökohad". Eesti entsüklopeedia. Vaadatud 15.10.2019.

Välislingid muuda