Hedvig Hanson

eesti laulja

Hedvig Hanson (sündinud 22. aprillil 1975 Tartus) on eesti džässlaulja ja laululooja.

Hedvig Hanson. Foto Maris Ojasuu

Elu esimesed 12 aastat elas Hedvig Tõrvas vanaema Anna juures, seal kujunes temast lüürilise iseloomuga looduslaps. Varajase lapsepõlveaja muusikaliste mõjutajatena on Hedvig Hanson nimetanud ansamblit Fix (kuna käis emaga kaasas Fixi kontsertidel), hiljem ABBA-t ja ema kassettidelt kuuldud afroameerika juurtega rütmimuusikat (Earth, Wind & Fire, Chaka Khan, Randy Crawford, Anita Baker, Roberta Flack jt). Avastanud 12-aastaselt võimsa ja kauni häälega Whitney Houstoni, harjutas Hedvig peamiselt oma lemmiku vokaaltehniliselt nõudlikke ballaade. Just Whitneyt ongi Hedvig oma teismeea ainsaks lauluõpetajaks nimetanud.

Haridustee ja muusikuelu algus muuda

12-aastaselt kolis Hedvig Tallinna ning asus õppima Tallinna 21. Keskkooli muusikaklassi. Keskkooliõpingud jätkusid Tallinna 60. Keskkoolis ning muusikaõpingud Tallinna Muusikakoolis klaveri erialal, mille ta 1992. aastal lõpetas. Kuigi lõpetanud keskkooli viitega, otsustas Hedvig edaspidi iseõppimise kasuks. 1993. aastal hakkas ta Tallinna Ülikoolis õppima näitejuhtimist, ent mõistis õige pea, et tema tõeline kutsumus on ikkagi muusika.

Esimene suurem võit tuli laulukonkursilt "Kaks takti ette", 1993. millele järgnes tööpakkumine popansamblist 2 Quick Start, mis tõi talle kiire tuntuse. Seejärel tegi ta Raadio 2-s autorisaateid "Emotsioonid" ja "Maitseküsimus". Tol ajal vaimustus ta pop-, soul- ja funkmuusikast, oma ansambliga Con Spirito esines ta peamiselt Tallinna klubides. Sel ajal reisis Hedvig Hanson üksi USA-sse, lootuses leida võimalusi teha oma lemmikmuusikat just seal. Kompromissitus mänedžeriga suhtlemisel ning koduigatsus sundisid lauljatari kiiresti koju tagasi pöörduma. See valik andis võimaluse arendada muusikalist iseseisvust ja omapära, jäädes puutumatuks popi ja showbusiness'i reeglitest.

Hedvig Hanson on laulja ja laulukirjutajana osalenud ka Eurovisiooni Eesti eelvoorus: 1994. aastal lauluga "Kallim kullast" (2. koht), 1996. aastal "Meeletu algus" (7. koht), mõlemad duetis Pearu Paulusega. Omaloominguliste paladega 1999. aastal "If You Could Only Hear Me" (4. koht) ja 2000. aastal "When We're Flying High" Koos USA laulja Mac McFalliga. (2. koht).

Diskograafia muuda

1997. aastal sündis koostöös parimate eesti džässmuusikutega "Basic Concept" – Hansoni debüütplaat "Love for Sale". Kui džässilegend Charles Lloyd Hedvigit selle kavaga Tallinnas kuulas, kommenteeris ta: "Hedvig Hanson on haarav ja siiras. Album "Love For Sale" pälvis Love Raadio parima albumi auhinna. Album "Let Me Love You" (2000) tähistas aga juba suuremat iseseisvumist muusikuna – Hedvig Hanson alustas omaloomingu esitamist.

2001. aastal ilmus Hansoni esimene eestikeelne plaat "Tule mu juurde". Selle plaadi eest pärjati ta aasta naisartisti ning aasta džäss- ja bluusiartisti auhinnaga. Oma eestikeelse albumi ilmumist põhjendas lauljanna "eesti keele ilu avastamisega" – nooremas eas polnud ta arvanudki, et võiks kunagi eesti keeles taolist rütmimuusikat laulda. Ema Novella lauldud laulud suunasid Hedvigi eestikeelse muusika juurde.

Plaati juhtus kuulama plaadifirma Universal džässi- ja klassikaosakonna juht Wulf Müller, kes oli sellest vaimustuses ning tegi artistile ettepaneku plaat samal kujul Universal/Emarcy kaubamärgi all välja anda. Hedvig aga otsustas teha uue plaadi. Selleks kulus aasta. Kohtumine oma lemmiku, džässkitarrist Pat Methenyga inspireeris Hedvigit kirjutama plaadi lõpuloo "Pat's Lullaby", mille üks osa on Lõuna-Eesti rahvalaul.

Tegu oli Eesti esimese džässmuusikuga, kes sai rahvusvahelise lepingu nõnda suure plaadifirmaga. Hedvigi neljas CD "What Colour is Love" (2003) sisaldab valdavalt tema enda loomingut ja on kriitikute sõnul tõeline meistriklassi näitaja. Kuue kontserdiga turnee mööda Eestit kogus täissaale ja positiivseid vastukajasid. Lisaks tutvustati plaati ka kontsertidega Saksamaal, Austrias, Šveitsis ja Hispaanias "The Rising Star" tuuril. Venekeelse "Jazz Kvadrat" arvustaja Leonid Auskern nimetab plaati väljakujunenud meistri tööks, tõstes esile seda, et Hedvigi hääles kajab džässimineviku suuri meistreid, kuid ta ei kopeeri neist kedagi. Ka Wulf Müller saatis talle kiidusõnadega tänukirja. Plaadi nimiloo autor Terry Callier aga kiitis Hedvigit tundlikkuse eest, millega lauljatar ta laulule oli lähenenud.

2005. aastal ilmus Hansoni teine rahvusvaheline album "You Bring Me Joy". See oli rahvusvaheline versioon albumist "Nii õrn on öö" (2004), duoalbum koos kitarrist Andre Maakeriga. Kiitvad arvustused ilmusid mitmetes rahvusvahelistes džässist kirjutavates väljaannetes [1].

2006. aastal ilmus eestikeelne album "Ema laulud", mis sisaldas vanu rahvalaule ning Hedvig Hansoni enda kompositsioone. Album oli pühendatud tema esimesele pojale.

Pärast "Ema laulude" ilmumist otsustas Hanson loobuda rahvusvahelistest võimalustest, et pühenduda oma perele ja kodule.

2007.-2008. aastal esines Hanson koos Estonian Dream Big Bandiga, mille kava esitati Eesti Kontserdi kontsertidel ja see salvestati ka telesaateks "ETV Live".

2008. aastal ilmus album "Kohtumistund". Lisaks eesti muusikutele tegid külalisesinejatena kaasa pianist Kristjan Randalu, löökpillimängija Abdissa Mamba Assefa ja trompetist Jukka Eskola. See album tõi Hansonile aasta džässartisti auhinna.

2009. aasta lõpus välja antud kogumikplaat "Armastuslaulud" on kui omamoodi "Greatest Hits" – Hedvigi kaunimad laulud. Plaadi lugude seas on Hansoni/Hando Runneli "Ma tean, et ma tulen kord jälle", XXI Sajandi Orkestriga ja lisaks kaks uut laulu: Jaan Tätte "Lahkumine" ja Olav Ehala / Viiu Härmi "Siin on oja".

2011. aasta kevadel ilmus tantsulisem plaat "Tants kestab veel", mis tuletab meelde tema erilist armastust rütmi- ja gruuvimuusika vastu. Plaadil on tuntud palasid Eesti biitmuusikast ning omaloomingut – kunagi kirjutatud ingliskeelsed laulud kõlavad seal eesti keeles. Sel albumil oli tal duetipartneriks poplaulja Uku Suviste, kellest sai ka Hedvigi edasine duetipartner nii kontserdilavadel kui ka teatri Vanemuine džässietenduses "Moonlight Express" (2012-2013)

2012. aasta detsembris esines ta Jõulujazzil koos maailma ühe esijazzlaulja, Grammy võitja Kurt Ellinguga, kes talle isiklikult kooslaulmist pakkus.

2013. aasta album "Esmahetked" oli taas esmaklassiline džässalbum, mis pälvis ka 2014. aasta Eesti Muusikaauhindade aasta parima džässalbumi auhinna. Sel albumil on tugevalt esindatud pianist Kristjan Randalu käekiri, mitmed palad on rahvusvaheliselt tunnustatud pianisti sulest ning tema seatud.

2015. aasta trio (Andre Maaker, Marti Tärn) album "Ilus elu" on kantud maailmamuusikarütmidest, mille idee tulenes kitarrist Andre Maakeri flamenkoõpingutest Hispaanias, lisades sellele rütmilisusele veel veidi sambat, rumbat, tangot.

2017. aastal ilmus Hansoni seni viimane album "Talvine soojus", Eesti nooremate jazzmuusikutega , Hedvigi sõnul sai peamiseks inspiratsiooniks kitarrist Kalle Pilli muusika, koos esineti mitu aastat ka duona.

Hedvig Hanson on 30 aasta jooksul kirjutanud ligi 70 laulu. Alustanud pop-soul-bluusi stiilis, laulnud inglise keeles, liikunud džässi suunas ja nüüdseks jõudnud muusikaliselt pigem lihtsuse ja puhtuse poole, pidades tähtsaks nii laulu sõnumit kui ka meloodilisust ja loomulikkust. Juba aastaid eelistab ta laulda emakeeles. Hedvigi laule on ilmunud ka välismaistel džäss- ja klubimuusika kogumikel, kõrvuti džässi suurnimedega: "Famous 3: The Finest Female Jazz Today", "The Kings Of Jazz", "Nightfly: Yesterday Today & Tonight".

Albumid muuda

  • 1997 "Love for sale" – Kaljuste Music Productions
  • 2000 "Let me love you" – BIO Management
  • 2001 "Tule mu juurde" – MT Holding
  • 2003 "What colour is love" – Emarcy / Universal
  • 2004 "Nii õrn on öö" – MT Holding Ltd.
  • 2005 "You bring me joy" – Emarcy/ Universal
  • 2006 "Ema laulud" – Music Maker
  • 2008 "Kohtumistund" – Music Maker
  • 2009 "Armastuslaulud" – Music Maker
  • 2011 "Tants kestab veel" – Music Maker
  • 2013 "Esmahetked" – Music Maker
  • 2015 "Ilus elu" – Music Maker
  • 2017 "Talvine soojus" – Music Maker

Tunnustus muuda

  • 2001 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta nais- ja džässartist
  • 2003 – Eesti Raadio – aasta muusik
  • 2003 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta nais- ja džässartist
  • 2008 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta džässartist
  • 2010 – Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia – särava loomingulise aasta eest
  • 2013 – Eesti Muusikaauhinnad – aasta džässialbum

Isiklikku muuda

Hedvig Hansoni ema Novella Hanson on džässlaulja ja laulupedagoog ning isa Tõnu Kilgas oli laulev näitleja. Vanaema Ellen Kaarma oli aastatel 1951–1967 teatri Vanemuine esinäitlejanna. Vanaisa Lembit Mägedi oli näitleja Vanemuises, hiljem Pärnu teatris Endla. Hedvigil on kooselust Andre Maakeriga pojad Holger (2005) ja Daniel (2008).

Hedvig Hansonilt ilmunud kaks raamatut. "Jutustamata lugu. Ellen Kaarma" (Tänapäev, 2012) on dramaatiline lugu isapoolsest vanaemast, mille Apollo lugejad hääletasid 2012. aasta parimaks elulooraamatuks, ning "Kirju mandrilt" (Petrone Print, 2016), mis räägib avameelselt naise maaelust ning artistiks ja emaks olemisest. Ta on kirjutanud ka artikleid, intervjuusid, arvustusi väljaannetele Postimees, Eesti Naine, Edasi.org, ERR Kultuur jm.

Artistlikus plaanis on Hedvig Hanson pigem tagasi tõmbunud, tuues põhjenduseks meelelahutusest väljakasvamise, väsimuse tuntusest ning rahu ja vaikuse vajaduse. Peamiselt esineb ta kammerlike koosseisudega – duetina või ka soolokontsertidel, saates end ise klaveril.

Viited muuda