Harry Busch (30. jaanuar / 11. veebruar 1896 Tartu6. veebruar 1964 Kallaste) oli eesti lastearst ja Vabadussõja veteran.[1]

Harry Busch Vabadussõjas 1919. aastal. Foto: Valter Lemberg

Harry Busch oli Tartu mööblitöösturi, sadulseppmeister Johan Buschi poeg. 1904–1915 õppis Tartu keiser Aleksander I gümnaasiumis[2] ning seejärel 1915–1918 Riia Aleksandrigümnaasiumis, mis evakueeriti I maailmasõja eest 1915. aastal Võrru ning sealt 1917. aastal Saranskisse. Pärast küpsustunnistuse saamist astus 1918. aasta septembris saksa okupatsiooni aegse Tartu Ülikooli (nn Landesuniversität) arstiteaduskonda, kuid palus end peagi nimekirjast kustutada.[3]

1918. aasta novembris astus vabatahtlikuna sõjaväkke ning osales Vabadussõjas. 10. detsembrist 1918 kuni 10. märtsini 1919 oli Põhja (Viru) rindel I Suurtükiväe polgus. 3. augustil 1919 ülendati Sõjakooli nooremaks portupeekadetiks. 5. oktoobril 1919 ülendati lipnikuks. 12. detsembrist 1919 oli polgu sideülem. 8. augustil 1920 vabastati sõjaväeteenistusest ning sai võimaluse õppida tasuta Tartu Ülikoolis.[4]

1920–25 läbis Tartu Ülikooli arstiteaduskonna täieliku kursuse ning sai esitatud auhinnatöö "Vere viskositeet ja hüübivus närvihaiguste puhul" eest teise auhinna. Pärast eksamite sooritamist sai samal aastal arsti kutse.[3]

1925–27 töötas Pärnumaa Kaisma vallas Kärgu jaoskonna tervishoiuarstina. 1927-1928 täiendas end Viinis, Riiklikus Emade ja Imikute Hooldusasutuses (Reichsanstalt für Mütter- und Säuglingsfürsorge) Leopold Molli juures ja Mautner Markhofi Lastehaiglas (Mautner Markhof’sches Kinderspital) dr Zuppingeri juures ning Berliini Keiserlikus Lastehaiglas dr Heinrich Finkelsteini juures. 1930–31 töötas Tallinna nakkushaigas (Tallinna linna Külgehakkavate Haiguste Haigemajas), 1930–1933 Tallinna II Haiglas. 1933–40 töötas Tallinna linna kooliarstina, mh Tallinna Reaalkooli ja Tallinna Saksa Reaalkoolis.[5] 1939 täiendas end Berliinis ja Kölnis rahvusvahelisel pediaatrite kursusel ning praktiseeris Heidelbergis.[6]

1932 andis välja raamatu lastehaigustest.[7]

1940.a novembris arreteeriti NKVD poolt ja mõisteti sunnitöölaagrisse Kirovi rajooni Venemaal. Pärast vabanemist 1949. aastal saadeti asumisele Novosibirski oblastisse. Rehabiliteeriti 1957 ja naasis samal aastal perega Eestisse. Seejärel töötas Kallastel jaoskonnaarstina ja jaoskonnahaigla juhataja ning Tartu Struumatõrje dispanseri arst.

Suri Kallastel, maeti Vana-Peetri kalmistule Tartus.

Kuulus üliõpilaskorporatsiooni Sakala, üliõpilaste seltsi Raimla, Eesti Esperanto Seltsi.

Viited muuda

  1. "Busch, Harry, sünd 1896".
  2. "EAA.405.1.2688: Буш, Гарри Иоганнович · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
  3. 3,0 3,1 "EAA.2100.1.1283: Busch, Harry (matrikli nr.748) · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
  4. "ERA.495.7.443: Busch, Harry Johanni p · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
  5. Karmo, Märt. Must-kuldne müts me peas ... II. Tallinna Reaalkool 1920–1940. Saksa Reaalkool 1919–1939. Tallinn: Tallinna Reaalkool, 2011.
  6. "TLA.1125.2.67: Busch, Harry. · AIS". ais.ra.ee. Vaadatud 13. jaanuaril 2024.
  7. Busch, Harry. Lastehaigused. Tallinn : Eesti Koolivelskerite Ühing, 1935