Harri Kelder (2. märts 1928 Vatku küla, Aaspere vald, Virumaa14. november 2013) oli eesti koolijuht.

1942. aastal lõpetas ta Võivere 6-klassilise kooli, seejärel õppis Rakvere I Gümnaasiumis, 1945. aastal läks üle Rakvere Õpetajate Seminari. 1947. aastal astus Tallinna Õpetajate Instituudi ajaloo osakonna viiendale kursusele, et omandada kõrgharidust. 1949. aastal lõpetas instituudi ja sai seitsmeklassilise kooli ajaloo ja keskkooli 5.–7. klassi ajalooõpetaja kvalifikatsiooni. 1955. aastal lõpetas ta töö kõrvalt Tallinna Pedagoogilise Instituudi ajaloo osakonna. Aastatel 1962–1965 oli ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia Ajaloo Instituudi aspirant.

1. veebruarist 1948 kuni 1. septembrini 1949 töötas ta Tallinna 27. Koolis ajaloo õpetajana. 1949. aastast töötas Tallinna 1. Keskkoolis ajaloo ja NSV Liidu konstitutsiooni õpetajana. 7. detsembril 1951 määrati ta Tallinna 1. Keskkooli direktori kohusetäitjaks, 1. septembrist 1952 kooli direktoriks. 1. septembrist 1953 edutati ta Eesti NSV Haridusministeeriumi kaadriosakonna juhatajaks. 8. septembrist 1965 kuni 1. juulini 1971 töötas ta Tallinna 24. Keskkooli direktorina. 1971 juulist 1988 aprillini töötas ta Tallinna 32. Keskkooli direktorina. Pärast pensionile jäämist oli ta aastatel 1988–1996 osalise koormusega Kultuuri- ja Haridusministeeriumi koolituspoliitika osakonna ekspert.[1][2]

Ühiskondliku Pedagoogika Uurimise Instituudi juures tegi ta uurimistööd Eesti NSV koolivõrgu arengust ja üleminekust kohustuslikule kaheksaklassilisele haridusele aastatel 1959–1965. Uurimus ilmus Endel Laulu toimetatud kogumikus "Hariduse ja kooli ajaloost Eestis".

Harri Kelder on maetud Rahumäe kalmistule.[3]

2016. aasta märtsis avati Mustamäel talle mälestuspink.[4]

Tunnustus muuda

Viited muuda

Välislingid muuda