Ava peamenüü
See Artikkel See artikkel on liigist. Perekonna kohta vaata artiklit Siniliilia (perekond).

Harilik siniliilia ehk harilik silla (Scilla siberica) on aspariliste sugukonda kuuluv õistaim.[1] See on pärismaine liik Venemaal, Kaukasuses, Türgis, Valgevenes ja Ukrainas.[2] Eestis on tavaline ilutaim, hajusalt naturaliseerunud[3].

Harilik siniliila
Scilla siberica (harilik siniliilia).jpg
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Asparilaadsed Asparagales
Sugukond Asparilised Asparagaceae
Perekond siniliilia Scilla
Liik Harilik siniliilia
Binaarne nimetus
Scilla siberica
Haw (1804)
Sünonüümid
  • Othocallis siberica (Haw.) Speta

KirjeldusRedigeeri

Siniliilia on mitmeaastane sibultaim, mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.[4] Tal on 2–4 juurmist lineaalset lehte, mis on 5–15 mm[4] laiused. Lehed ilmuvad varakevadel (aprillis-mais) koos siniste kellukjate õitega.[4]

Sibula läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide kattesoomustega.[4]

Õied, millel on kuus kroonlehte ja tolmukat,[5] paiknevad 1–4 kaupa[4] kobaras. Tugeva päikesevalgusega võivad kroonlehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend Scilla siberica var. alba. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastele perekondadele, nagu puškiinia (Puschkinia) ja kirgaslill (Chionodoxa), mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. Õietolm on sinakas.

Pärast õitsemist, kui moodustuvad kuprad, vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning väljuvad väikesed tumepruunid seemned. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse.

KultiveerimineRedigeeri

Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema ebahüatsindi õitega sarnanevate õite tõttu, kuid seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, kuna levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniad, ning on läinud puhkeolekusse ajaks, kui tekib vajadus muru niita.

Kogu taim on mürgine, seda on kasutatud ka näiteks rotimürgi valmistamiseks.[5]

ViitedRedigeeri

  1. Integrated Taxonomic Information System www.itis.gov (01.03.2018)
  2. U.S. National Plant Germplasm System. Scilla siberica Andrews npgsweb.ars-grin.gov
  3. Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist eestiloodus.ee
  4. 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Eesti e-floora. Scilla sibirica Haw. – harilik siniliilia. efloora.ut.ee
  5. 5,0 5,1 NatureGate www.luontoportti.com

VälislingidRedigeeri