Harilik siniliilia
See artikkel räägib liigist. Perekonna kohta vaata artiklit Siniliilia (perekond). Harilik siniliilia ehk harilik silla (Scilla siberica) on aspariliste sugukonda kuuluv õistaim.[1] Eestis on ta tavaline varakevadel õitsev ilutaim, hajusalt naturaliseerunud[2]. See on pärismaine liik Venemaal, Kaukasuses, Türgis, Valgevenes ja Ukrainas.[3]
| Harilik siniliilia | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
| Sugukond |
Asparilised Asparagaceae |
| Perekond |
siniliilia Scilla |
| Liik |
Harilik siniliilia |
| Binaarne nimetus | |
|
Scilla siberica Haw (1804) | |
| Sünonüümid | |
| |
Kirjeldus muuda
Siniliilia on mitmeaastane sibultaim, mis kasvab 10–25 cm kõrguseks.[4] Tal on 2–4 juurmist lineaalset lehte, mis on 5–15 mm[4] laiused. Lehed ilmuvad varakevadel (aprillis-mais) koos siniste kellukjate õitega.[4]
Sibula läbimõõt on 1–3 cm, see on munaja kujuga ja kaetud pruunide kattesoomustega.[4]
Õied, millel on kuus kroonlehte ja tolmukat,[5] paiknevad 1–4 kaupa[4] kobaras. Tugeva päikesevalgusega võivad kroonlehed käänduda horisontaalseks, kuid enamasti paiknevad need kausikujuliselt. Enamasti on õied taevasinised kuni tumesinised, kuid esineb ka valgeõieline teisend Scilla siberica var. alba. Tolmukad on siniliilial üksteisest eraldi, erinevalt talle lähedastele perekondadele, nagu puškiinia (Puschkinia) ja kirgaslill (Chionodoxa), mille tolmukad on toruks kokku kasvanud. Õietolm on sinakas.
Pärast õitsemist, kui moodustuvad kuprad, vajuvad taimel varred longu. Kui kupar on saavutanud küpsuse, muutub see lillaks ja avaneb ning väljuvad väikesed tumepruunid seemned. Kui seemned on valminud, siis lehed närbuvad ja taim jääb kuni järgmise kevadeni puhkeolekusse.
Kultiveerimine muuda
Harilikku siniliiliat kultiveeritakse tema ebahüatsindi õitega sarnanevate õite tõttu, kuid seemnete abil võib ta kiiresti metsistuda. Siniliilia on sobilik muru sisse istutamiseks, kuna levib seemnete kaudu kiiresti, moodustades suuri kolooniad, ning on läinud puhkeolekusse ajaks, kui tekib vajadus muru niita.
Kogu taim on mürgine, seda on kasutatud ka näiteks rotimürgi valmistamiseks.[5]
-
Botaaniline illustratsioon harilikust siniliiliast -
Kuprad -
Sibulad -
Scilla siberica var. alba
)_(16565543947).jpg)
.jpg)
Viited muuda
- ↑ Integrated Taxonomic Information System www.itis.gov (01.03.2018)
- ↑ Eesti taimede must raamat räägib bioinvasioonist eestiloodus.ee
- ↑ U.S. National Plant Germplasm System. Scilla siberica Andrews npgsweb.ars-grin.gov
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 Eesti e-floora. Scilla sibirica Haw. – harilik siniliilia. efloora.ut.ee
- ↑ 5,0 5,1 NatureGate www.luontoportti.com
Välislingid muuda
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Siniliilia |
- Harilik siniliilia andmebaasis eElurikkus
