Harilik loorberipuu
Harilik loorberipuu (Laurus nobilis) on loorberiliste sugukonda loorberipuu perekonda kuuluv igihaljas lehtpuu.
Harilik loorberipuu | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Loorberipuulaadsed Laurales |
Sugukond |
Loorberilised Lauraceae |
Perekond |
Loorberipuu Laurus |
Liik |
Harilik loorberipuu |
Binaarne nimetus | |
Laurus nobilis L. |
Pärineb Vahemere maade idaosast ja Väike-Aasiast.[1] Kultuuritaimena kasvatatakse Lääne- ja Lõuna-Euroopas, Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Krimmis, Kaukaasias ja Musta mere rannikul.[1] Loorberisaludes on iseloomulik vürtsikas lõhn, mis on eriti tugev kevadel, kui loorber õitseb. Loorberipuu elab kuni 100 aastat (mõningatel andmetel ka 400 aastat).
Kasutamine
muuda- Pikemalt artiklis Loorberilehed
Vürtsina kasutatakse loorberi värskeid või kuivatatud lehti ja vilju (loorberimarju), aga ka näit: loorberipulbrit, mida toodetakse Gruusias ning mis kujutab endast loorberilehtedest leiduvate eeterlike õlide kuivekstrakti.[1] Loorberiõli sisaldab praktiliselt 50% tsineooli ja veel umbes 65 komponenti, sealhulgas P-vitamiini.
Loorberilehti kasutatakse kulinaarias väga laialdaselt.
Loorberipuu lehed on pikaealised, üks leht võib puul püsida 3–4 aastat. Loorberilehti kogutakse iga kahe aasta tagant. Korjatakse noori täiskasvanud lehti. Loorberiistanduses saadakse ühelt hektarilt kuni 4 tonni lehti.
Rahvameditsiin kasutab loorberit reuma, podagra, halvatuse ja diabeedi raviks. Värsked lehed aitavad leevendada vapsiku ja mesilase pistet.
Õitsvatest noortest võrsetest ja ka viljadest valmistatakse rasvõli (Lauri oleum). Kuivatatud lehtedest ja okstest valmistatakse eeterlikku õli (Lauri aetheroleum) mida kasutatakse homöopaatias ning veterinaarias.
Vana-Kreekas ja Vanas-Roomas peeti loorberit pühaks taimeks ning loorberipärja või -oksaga austati poeete, heliloojaid ja sportlasi; ka jumal Apollon kandvat peas alati loorberipärga. Loorberipärg või -oks on olnud austuse märgiks, millele viitab ka hariliku loorberipuu ladinakeelne liigiepiteet – nobilis 'üllas', perekonnanimi tuleneb arvatavasti keldikeelsest sõnast lauer 'roheline'.[2]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 "Toidutare, Loorber". Originaali arhiivikoopia seisuga 3. detsember 2010. Vaadatud 9. jaanuaril 2013.
- ↑ Ain Raal, "Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 499, Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010
Välislingid
muudaTsitaadid Vikitsitaatides: Loorber |
- Harilik loorberipuu andmebaasis eElurikkus