Harilik lehviksammal
Harilik lehviksammal (Ptilium crista-castrensis[1]) on ulmikulaadsete seltsi korbikuliste sugukonda kuuluv lehtsambla liik. Lehviksammal on kahekojaline liik, mis on vegetatiivne, kuid isaseid populatsioone on vähem kui emaseid.[1]
Harilik lehviksammal | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Lehtsammaltaimed Bryophyta |
Klass |
Lehtsamblad Bryopsida |
Selts |
Ulmikulaadsed Hypnales |
Sugukond |
Ulmikulised Hypnaceae |
Perekond |
Lehviksammal Ptilium |
Liik |
Harilik lehviksammal |
Binaarne nimetus | |
Ptilium crista-castrensis (Hedw.) De Not. |
Välimus
muudaHarilik lehviksammal on miniatuurset sõnajalga meenutava välimusega sammal.[2] Lehviksamblal on ergas toon ning selle korrapärased võsud on kuni 10 cm kõrged.[3] Sammal eristub oma heledama värvuse poolest, erkrohelised varred ja okste otsad on kõverdunud sirbikujuliseks.[1] Välimuselt meenutab lehviksammal pehmet vaipa, kuid tal on tugevad varred, mis aitavad konkureerida okasmetsadele iseloomulikus tihedas samblavaibas.[3] Käega katsudes tundub sammal jäik ning ta on kergesti eristatav teistest maapinnasammaldest.[3][1]
Kasvukoht
muudaLehviksammal kasvab hästi varjulistes ja niisketes elupaikades ning esineb tavaliselt nõmmemetsades.[4] Sammalt leidub peamiselt maapinnal.[4] Tänu sellele, et sammal ei vaja kasvamiseks sügavat substraati, võib seda kasvada lisaks maapinnale ka otse palkidel, puualustel või isegi rändrahnudel.[5] Lehviksammal moodustab oma kasvukohas kollakasrohelisi vaibandeid.[1] Lehviksammal on tavaline metsaliik ning ei vaja täiendavaid kaitsemeetmeid.[4]
Sarnaselt paljude teiste sammaltaimedega saab ka lehviksambla järgi tuvastada piirkonna halba õhukvaliteeti, kuna ta on õhusaaste suhtes väga tundlik.[5]
Levila
muudaEoste kaudu levivad samblad on viljakad ja neid on leitud peaaegu kõikidelt mandritelt maa peal. Nad kasvavad isegi arktilises tundras, olles oluliseks toiduallikaks paljudele seal elavatele taimtoidulistele olenditele.[5]
Eesti okasmetsades on lehviksammal väga tavaline liik ja teda leidub üle Eesti.[3] Lehviksammal on levinud nii Kanada metsades kui ka paljude Põhja-Euroopa põhjapoolsemates metsades, kus on tiheda võrastikuga metsaalused. Põhja-Ameerika metsades kasvab lehviksammal kõrgemates kasvukohtades ja niiskemates keskkondades.[5]
Lehviksammal ei sobi koduaedadesse, kuna vajab kasvamiseks niisket ja toitainerikast varjulisemat kasvukohta.[3]
Kuna lehviksammalt peetakse samblamaailma kaunitariks tänu oma erksale toonile ja huvitavale kujule, siis valiti lehviksammal 2021. aastal Eesti aasta samblaks.[1][3]
Viited
muuda- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 Keskkonnaameti keskkonnahariduse büroo. (2021). Aasta tegijad looduses. https://keskkonnaharidus.ee/sites/default/files/2021-01/Aasta%20tegijad%202021_EST.pdf[alaline kõdulink]
- ↑ Tartu Ülikool. Eesti Samblasõbrad. (2020). Aasta samblaks 2021 valiti harilik lehviksammal. https://web.archive.org/web/20220126112647/https://sisu.ut.ee/samblasober/news/aasta-samblaks-2021-valiti-%C3%BClekaalukalt-harilik-lehviksammal-ptilium-crista
- ↑ 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Tartu Ülikooli Botaanikaaed. (2021). Aasta sammal on harilik lehviksammal. https://web.archive.org/web/20210228033949/https://www.botaanikaaed.ut.ee/et/content/aasta-sammal-harilik-lehviksammal
- ↑ 4,0 4,1 4,2 UPM Forest Life. Knights plume moss. https://www.upmforestlife.com/species/knights-plume-moss
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 Stowe Land Trust. (2021). Naturalist Friday: Plume Moss and other pryophytes. https://web.archive.org/web/20220127015611/https://www.stowelandtrust.org/summer-naturalist/blog/post/naturalist-friday-plume-moss-and-other-bryophytes