Hariduse Tugiteenuste Keskus

Hariduse Tugiteenuste Keskus (HTK) (kuni 2009. aasta lõpuni Pedagoogilis-psühholoogilise Nõustamise ja Õpiabi Keskus[1]) on õppenõustamiskeskus, mis asub Tartus aadressil Tähe tänav 56. Keskus pakub nõustamisteenust erivajadusega õppijatele, nende vanematele, õpetajatele ja haridusametnikele.

EelluguRedigeeri

1998. aastal loodi kooliõpilaste toetamiseks Tartu linnas Tartu Kroonuaia Kooli juurde Pedagoogilis-psühholoogilise Nõustamise ja Õpiabi Keskus (PP-NÕK). Keskuse juhiks ning üheks eestvedajaks oli eripedagoog Ana Kontor, logopeedina töötas osalise koormusega Hene Binsol ja lastepsühhiaatrina Aime Meos. Meeskond pakkus nõustamist kõigile Tartu linna lastele.[2] Esimesel aastal sai nõustamisteenust 412 last. Valdavalt olid sooviavaldajateks lapsevanemad. Vaid veerandil juhtudest tulid lapsed koolipoolse soovitusena ning ainult 58 korral tulid koos laps, lapsevanem ja õpetaja. Seetõttu otsustati minna koolidesse õpetajatele juhtnööre jagama.[3]

1999. aastal alustasid Tartu Kroonuaia Kooli ruumides õhtupoolikuti tegutsemist tavakoolide õpiraskustega lapsi toetavad õpiabirühmad, mis said perede hulgas populaarseks. Märksõnadeks hariduses oli saanud kaasamine ja võrdsed võimalused kõigile. PP-NÕKi üheks põhiliseks valdkonnaks kujunes õpetajate ja koolide abistamine selles, kuidas koostada individuaalset õppekava ja sellega seoses õpetaja töökava ning kuidas korraldada klassis mitmel tasandil õpet. Samuti oli keskuse spetsialistel suur roll vajalike õppematerjalide koostamisel.[3]

2005. aastal hakati keskuses nõustama ka kooliks valmistujaid ning toetama neid, kes vajasid koolipikendust. Sellega seoses süvenes vajadus suhelda otse koolidega, kus jälgiti HEV laste tunde ning nõustati õppe kohandusvajaduse korral õpetajat, misjärel hakkas tunnitöö paremini sujuma. Nõustamiskeskuse spetsialiste hakati järjest enam kaasama Tartu ja Tallinna Ülikoolide eripedagoogika koolitustesse.[3]

2007/2008. õppeaastal koostati Tartu linnas munitsipaalõppeasutuste süsteemi arengukava. Arengukavajärgseks arendustegevuseks sai keskuse sihtgrupi laiendamine. 2008. aastal hakkasid keskuse spetsialistid toetama ja abistama ka koolieelikuid.

2007/2008. õppeaastal hakkas Haridus- ja Teadusministeerium arendama laste toetamise süsteemi ja selle osana uue terminiga tähistatud õppenõustamissüsteemi. Õppenõustamissüsteemi arendamise kulude katmine nähti ette Euroopa Sotsiaalfondi rahadest. Õppenõustamissüsteemi arendamine planeeriti "Inimressursi arendamise rakenduskava" prioriteetse suuna "Elukestev õpe" meetme "Teavitamis-ja nõustamissüsteemi arendamine" programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" kaudu. Selle tulemusel pidi igasse maakonda tekkima programmiperioodi lõpuks üks piirkondlik õppenõustamiskeskus. Programmis osalemiseks tuli kohalikul tasandil otsustada, kes hakkab Tartumaal piirkondlikku õppenõustamiskeskust rajama ja programmi tegevusi ellu viima. Otsustati, et Tartus kasutatakse nõustamis- ja õpiabikeskuse 10 aasta pikkust kogemust.

Hariduse Tugiteenuste KeskusRedigeeri

2008. aasta kevadel tegi Tartu linnavalitsuse haridusosakond Tartumaa omavalitsustele ettepaneku volitada programmi "Õppenõustamissüsteemi arendamine" mõttes piirkondlike õppenõustamisteenuste arendamisega Tartus ja Tartumaal tegelema Pedagoogilis-psühholoogilise Nõustamise ja Õpiabi Keskust. Tartumaa Omavalitsuste Liidu toel saigi Tartumaal õppenõustamisteenuste korraldajaks ja koordineerijaks nõustamis- ja õpiabikeskus, kelle tegevus laienes 2009. aastast ka Tartu maakonnale. Samuti hakati nõustamist pakkuma koolieelikutele ja kuni 26aastastele noortele.

Keskuse senised ruumid Tartu Kroonuaia Koolis olid kitsaks jäänud. Projekti "Tartumaal avalike hariduse tugiteenuste arendamine – TAHTA" raames sai keskus uued ruumid Tähe tänav 56 elumaja esimesel korrusel. 2010. aastal alustas nendes ruumides tööd Hariduse Tugiteenuste Keskusena (HTK).[3][4]

2011. aastal hakati uue teenusena pakkuma rehabilitatsiooniteenust 3–18aastastele puudega lastele. Uudse valdkonnana pakuti 6–7aastaste laste rühmapõhist sotsiaalsete probleemide lahendamisoskuste õpet. Selle positiivse tagasiside tõttu leiti võimalus luua ka teismeliste noorte suhtlemisoskuste arendamise rühm. Kaks korda kuus viidi läbi koolis alustavale õpetajale suunatud vestlusringe, kus kauaaegsed pedagoogid jagasid oma positiivseid kogemusi. Samamoodi toimusid iga kuu aruteluringid päevakajalistel teemadel ka lapsevanematele.[3]

1. jaanuarist 2013 liideti Hariduse Tugiteenuste Keskusega seni Tartu Kutsehariduskeskuse struktuuriüksusena toiminud karjäärikeskus. Selle tulemusel hakkas keskus pakkuma ka karjääriinfo- ja nõustamisteenust.

2014. aastal alustas Sihtasutus Innove maakondades Rajaleidja keskuste loomist. Tartu linnas arutati, kas Rajaleidja keskus ja senine Hariduse Tugiteenuste Keskus ühendada või mitte. Põhjaliku analüüsi ja mitme koosoleku tulemusena otsustati jätta Hariduse Tugiteenuste Keskus linna haldusalasse edasi. Samal aastal loodi keskuse juurde tugispetsialistide ning hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordineerijate (HEVKOde) aineühendus. Keskuse juhataja kohuseid asus 2014. aastal täitma Merily Tensing-Kruusla. Keskuse uueks suunaks sai uute koostöövormide leidmine eri sihtrühmade ja osapooltega, eelkõige Tartumaa Rajaleidja keskusega, aga ka Tartu Maakohtuga, noorsootöötajatega, kaubanduskeskuste turvatöötajatega.[3] Rajaleidja keskuste loomise tulemusel lõpetas Hariduse Tugiteenuste Keskus alates 2014. aasta septembrist väljaspool Tartu linna elavate õpilaste toetamise ja nõustamise. Rajaleidja keskused võtsid üle ka nõustamiskomisjoni ning karjäärikeskuse töö.  Hariduse Tugiteenuste Keskus jätkas Tartu linna laste nõustamist ning hakkas koordineerima tugispetsialistide aineühenduste tööd.[2]

2015. aastal hakkas keskus konsulteerima haridusasutusi turvalisuse valdkonnas.[2]

2018. aastal loodi keskuse juurde psühholoogide kohad lasteaedade nõustamiseks.Töötajate ülesanne on olla pidevalt kursis olla valdkonna muutuvate õiguslike muudatustega. Samuti on juurutatud mitmesuguseid tõhusaid, teaduspõhiseid nõustamismetoodikaid, nagu näiteks motiveeriv intervjueerimine, kovisiooniväljaõpe, Gordoni perekooli õpe, Strebeleva uurimise ja arendamise süsteem jms.

15. novembril 2018 tähistas Tartu õppenõustamiskeskus Eesti Rahva Muuseumis 20. aastapäeva konverentsiga "On õnnest puudu veel üks samm". Konverentsi peamine sihtrühm olid Tartu lasteaedade ja koolide juhid, HEVKOd ja tugispetsialistid.[5]

Asutuse juhidRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. https://web.archive.org/web/20171106160231/http://www.tugiteenused.tartu.ee/meie-keskus/meie-lugu (vaadatud 06.11.2017)
  2. 2,0 2,1 2,2 Ajalugu. Hariduse Tugiteenuste Keskuse veebisait.
  3. 3,0 3,1 3,2 3,3 3,4 3,5 Kontor, A., Tensing-Kruusla, M. (2018). Kakskümmend aastat õppenõustamiskeskust Tartus. Eripedagoogika, 57, 5-17.
  4. Kohler, Vilja. Uus keskus aitab lapsed järje peale. Tartu Postimees, 25. märts 2010.
  5. "Tartu õppenõustamiskeskus tähistab 20. aastapäeva". Hariduse Tugiteenuste Keskus. 04.10.2018. Vaadatud 26.05.2019.

VälislingidRedigeeri