Ava peamenüü

Haridus oli Eestis ilmuv pedagoogikaajakiri. 1940. aastal ilmuma hakates kandis see nime Nõukogude Kool, 1989. aastal nimetati väljaanne ümber Hariduseks. Ajakiri suleti 2012. aastal.

Haridus ilmus neli korda aastas.[1] Sel oli Õpetajate Lehega ühine toimetus, mida juhtis peatoimetaja Tiia Penjam.[2]

AjaluguRedigeeri

Väljaande järelehüüdes 2011. aasta 4. novembri Õpetajate Lehes nimetas toimetus Hariduse eellastena järgmisi ajakirju:

  • Kasvatus ja Haridus – 1917–19 ilmus Peeter Põllu toimetusel 7 numbrit;
  • Eesti Kool – 1918–19 ilmus Artur Vallneri toimetusel 13 numbrit;
  • Kasvatus – 1919–40, õpetajate liidu häälekandja;
  • Eesti Kool – 1935–40, Eesti Vabariigi haridusministeeriumi ametlik ajakiri, sai Nõukogude võimu tulekul uue nime Nõukogude Kool;
  • Nõukogude Kool – 1940–89 (katkestustega sõja ajal) kirjastuse Perioodika väljaandel, nimetati juulis 1989 ümber Hariduseks.[2]

Nõukogude ajal kuukirjana ilmunud väljaande ilmumissagedus langes 1994 kuuele numbrile aastas, tõusis mõne aja pärast 11 korrale ning langes siis taas. 2010–2011 ilmus Haridus kvartalikirjana.[2]

SulgemineRedigeeri

2011. aasta novembri alguses teatas sihtasutus Kultuurileht, et on otsustanud Hariduse 2012. aastast sulgeda. Sihtasutuse juhatuse esimehe Toomas Väljataga sõnul leiti, et mõistlikum on kirjastada vaid üht haridusteemalist väljaannet, milleks võiks jääda kord nädalas ilmuv Õpetajate Leht. Tühimiku pidi täitma TLÜ kasvatusteaduste instituudis kavandatud teadusajakiri Haridusteadus.[1] (Ajakirja Haridusteadus lõpuks siiski ei sündinud, kuid Tartu Ülikoolis hakkas 2013. aasta novembris ilmuma Eesti Haridusteaduste Ajakiri.)

Peatoimetaja Tiia Penjam kritiseeris sulgemisotsuse langetajaid muuhulgas ajakirja kollektiivi ignoreerimise pärast: "Ajakirja nüüdse sulgemise puhul seisin samuti lihtsalt fakti ees, et jutud on juba räägitud ja asi otsustatud. Ühegi arutluse juurde meid ei kutsutud ning mingit võimalust asjade käiku mõjutada toimetusel ei olnud." Ka rõhutas ta haridusväljaannete püsivat populaarsust, tuues võrdluseks tõiga, et Õpetajate Lehe loetavus on viimasel kahel aastal tõusnud 40%. Sulgemisotsuse langetamise ajal oli Haridus Kultuurilehe kirjastatava kaheksa ajakirja seas tellijate arvult neljas, jäädes alla Akadeemiale, Loomingule ja Loomingu Raamatukogule. Haridusest tahapoole jäid Vikerkaar, Keel ja Kirjandus, Muusika ja kunst.ee.[2]

Sulgemise positiivsete mõjudena tõi Väljataga esile, et Haridusega võrreldes kahaneb Õpetajate Lehes artiklite avaldamistsükkel ning et kuna rangelt teaduslikud artiklid koonduvad Tallinna Ülikooli ajakirja Haridusteadus, millele taotletakse ETIS-es klassifikatsiooni 1.2., muutub see "uurijatele ahvatlevamaks avaldamiskanaliks".[3]

Vaata kaRedigeeri

ViitedRedigeeri

  1. 1,0 1,1 "Ajakiri Haridus lõpetab ilmumise" Postimees, 04.11.2011 (vaadatud 8. novembril 2011)
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 Tiia Penjam "Alati saab paremini. Aga alati saab ka veel kehvemini" Õpetajate Leht, 4. november 2011, lk 2 (vaadatud 8. novembril 2011)
  3. Toomas Väljataga "Miks Haridus lõpetab ilmumise?" Õpetajate Leht, 4. november 2011, lk 1 (vaadatud 8. novembril 2011)

VälislingidRedigeeri