Halogeenid

(Ümber suunatud leheküljelt Halogeen)

Halogeenid on VII A rühma elemendid. Sellesse rühma kuuluvad lihtainetena gaasilised fluor ja kloor, vedel broom ning tahked jood ja astaat.

Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. See tähendab, et nende välisel elektronkihil on 7 elektroni ehk puudu on 1 elektron 4 paariga elektronkihist, mis esineb inertgaaside väliskihil. Seda ühte elektroni on halogeenidel hädasti vaja ja seda pakuvad näiteks metallid, moodustades soolasid. Seda omadust on pandud ilmekalt kajastama nimetus "halogeenid", mis on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab soola moodustajat.

Kõik halogeenid on inimesele mürgised.

HalogeeniühendidRedigeeri

Enamik halogeeniühendeid on vedelikud või tahked ained, vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised.

Kuna halogeeniühenditel peaaegu puudub vastastikmõju veega, sest nad ei saa moodustada vesiniksidemeid, on nad hüdrofoobsed ehk nad ei lahustu vees.

Halogeeniühendite tihedus on suurem kui 1 gramm kuupsentimeetri kohta, s.t nad on veest raskemad.

Kaheaatomiliste halogeenide molekulidRedigeeri

Halogeen Molekul Struktuur Mudel d(X−X) / pm
(gaasi faas)
d(X−X) / pm
(tahkise faas)
Fluor
F2
 
 
143
149
Kloor
Cl2
 
 
199
198
Broom
Br2
 
 
228
227
Jood
I2
 
 
266
272

Vaata kaRedigeeri