Halogeenid
Halogeenid on VII A rühma elemendid.
Sellesse rühma kuuluvad lihtainena gaasilised fluor ja kloor, lihtainena vedel broom ning lihtainena tahked jood ja astaat.
Halogeenid on tugevad oksüdeerijad, sest nende aatomite välisel elektronkihil on vaid üks elektron puudu stabiilsest oktetist. See tähendab, et nende välisel elektronkihil on 7 elektron ja 1 elektron on puudu oktetist ehk 8 elektroniga, 4 paariga elektronkihist, mis inertgaaside väliskihil on. Seda ühte elektroni on halogeenidel hädasti vaja ja seda pakuvad näiteks metallid, moodustades soolasid. Seda omadust on pandud ilmekalt kajastama nimetus "halogeenid".
Nimetus "halogeen" on tuletatud kreeka keele põhjal ja tähendab soola moodustajat.
Kõik halogeenid on inimesele mürgised.
HalogeeniühendidRedigeeri
Enamik halogeeniühendeid on vedelikud või tahked ained, vähesed halogeeniühendid on toatemperatuuril gaasilised.
Kuna halogeeniühenditel peaaegu puudub vastastikmõju veega, sest nad ei saa moodustada vesiniksidemeid, on nad hüdrofoobsed ehk nad ei lahustu vees.
Halogeeniühendite tihedus on suurem kui 1 gramm kuupsentimeetri kohta, s.t nad on veest raskemad.
Kaheaatomiliste halogeenide molekulidRedigeeri
| Halogeen | Molekul | Struktuur | Mudel | d(X−X) / pm (gaasi faas) |
d(X−X) / pm (tahkise faas) |
|---|---|---|---|---|---|
 |
 |
||||
 |
 |
||||
 |
 |
||||
 |
 |