Hall soolmalts
Hall soolmalts (Halimione pedunculata) on maltsaliste sugukonda soolmaltsa perekonda kuuluv taimeliik, keda on tihti loetud ka maltsa perekonda kuuluvaks (Atriplex pedunculata).
| Noollehine malts | |
|---|---|
 | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Rebasheinalised Amaranthaceae |
| Perekond |
Soolmalts Halimione |
| Liik |
Hall soolmalts |
| Binaarne nimetus | |
|
Halimione pedunculata (L.) Aellen | |
| Sünonüümid | |
|
Atriplex pedunculata L. | |
Kirjeldus muuda
Üheaastane hõbedane rohttaim, kes on tavaliselt 2–25 cm kõrgune. Hõbedase värvuse annavad väikesed kõõma meenutavad karvakesed. See aitab valguse peegeldamise kaudu vähendada gaasivahetusega kaasnevat veekadu, mis on vajalik sooldunud kasvukohtadel (rannaniitudel) kasvavale taimele. Iseloomulikud on väikesi sirgeid pasunakesi meenutavad viljad. [1]
Kasvukohad muuda
Hall soolmalts kasvab rannakarjamaadel ja soolakutel. Talle on vajalikud rohukamarasse kariloomade tallatud rajad, augud ja muud kamardumata kohad, kus üheaastase taimena saab seemnetest kergesti kasvama hakata. Tema tavalised kaaslased on soodahein ja soolarohi.
Levik muuda
Üldlevilalt Euraasia liik, kahe suurema osaareaaliga Põhja-Euroopas ja kontinentaalses Euraasias. Eestile lähimad leiukohad on Ojamaal ja Ölandil. Eestis jäänud haruldaseks, olles levinud nüüdisajal peamiselt Väinamere rannikul ja saartel, täpsemalt Hiiumaal, Kassaris ja Muhus. [2] Ta on Eestis arvatud II kaitsekategooriasse (seisuga 2012).
Viited muuda
- ↑ Kukk, Toomas (2019). Eesti vähetuntud taimed. Tallinn: Varrak. Lk 68–69.
- ↑ "Halimione pedunculata — hall soolmalts". Eesti taimede uue levikuatlase tööversioon. 2019.
Välislingid muuda
- Hall soolmalts andmebaasis eElurikkus
