Hagioskoop

Hagioskoop (kreekakeelsetest sõnadest άγιος hágios 'püha' ja σκοπός skopos 'vaatama') on väike vaateava keskaegse kiriku seinas, mis lasi pilku heita kiriku peaaltarile ja hostia ülestõstmisele ning võimaldas teenistusest osavõttu ka neile, kes mingil põhjusel ei saanud kirikusse siseneda, näiteks pidalitõbistele[1].

Hagioskoop Freymingi Püha Mauritiuse kirikus (Freyming-Merlebach, Moselle'i departemang)

Samal põhimõttel saab hagioskoobiks nimetada müüri läbiva sakramendiniši välisküljel olevat akent, mis võimaldab näha sakramendinišis asuvat pühitsetud hostiat.

EestisRedigeeri

Hagioskoopi esineb ka Eesti keskaegses arhitektuuris. Vanematest kirikutest on ta 13. sajandil ehitatud Hanila Pauluse kiriku kooriruumi põhjaseinas[2], 15. sajandil tehti see ka Vormsi kiriku kooriseina[3] . Pirita kloostri kirikul on see tänaseni nähtav läänefassaadi põhjalõigus väliskantslialtari all[4].

Hagioskoobiga sakramendinišš on olnud Oleviste (tänapäeval väljast kinni müüritud)[5], Haljala[6], Viru-Nigula, Juuru, Viru-Jaagupi[7] ja Pühalepa kirikul[8].

ViitedRedigeeri