Holsteen

See artikkel räägib laevast; Holsteen on ka Holsteini varasem taanikeelne nimi.

Holsteen (hiljem mainitakse taani ajalookirjutuses teda ka nimega Holsten) oli Kuningliku Taani-Norra Laevastiku 60 suurtükiga liinilaev.

See võeti kasutusele 1775 ning läks Reidilahingus 2. aprillil 1801 Briti Kuningliku Laevastiku valdusse. Britid andsid laevale nimeks HMS Holstein, hiljem HMS Nassau. Ta osales ühes suures lahingus Suurtükipaadisõjas ning müüdi 1814.

Reidilahing muuda

Reidilahingus 2. aprillil 1801 osales Holsteen blokilaevana. Ta paiknes Taani-Norra kaitseliini põhjaotsa lähedal Infødstretteni ja Søhesteni vahel. Laeva kapten oli J. Arenfelt.

Briti laev HMS Monarch sai kõvasti kannatada Holsteeni ja Siællandi ühise tule all.

Kell 11.30 asus Holsteenile süttinud Dannebrogilt Taani-Norra vägede juht Olfert Fischer ning Holsteen sai lipulaevaks. Kui naaberlaev Infødsretten brittidele alistus, lahkus Fischer laevalt ning suundus Trekronerfortetisse.

Umbes kell 14.15 oli kapten sunnitud brittidele alistuma. Britid võtsid laeva sõjasaagiks ning vedasid sellega oma haavatud Londonisse.