Hüpokaust on antiikajast pärinev õhkküttesüsteem, kus köetavate ruumide põrandaid soojendati ruumide all asuvate tellispostide kuumakskütmise teel. Kuum õhk liikus ülemistesse ruumidesse ka seinas asuvate kanalite kaudu. Keskküttesüsteem on kasutusel olnud alates 1. sajandist eKr.

Hüpokausti edasiarendusena oli keskajal kasutusel ka kerishüpokaust.[1]

Viited muuda

  1. "Kunstileksikon", Eesti klassikakirjastus, 2001. Lk. 159