Hõlmikpuu Jaapanis

Jaapanisse jõudis hõlmikpuu mitmeid kordi ja teid pidi Hiinast 13. või 14. sajandil (Setoh jt 2002,2003; viidanud Zhao jt 2010), Tsumara ja Ohba (1997) näitasid, et hõlmikpuu kui võõrliigi introduktsioon toimus Kamakura ja Muromachi perioodi ajal (1192–1573 pKr), need andmed sobituvad Tianmushan'i ja piirnevate populatioonide andmetega, hõlmikpuu paljundamise ja kasvatamisega on buda mungad tegelenud juba 1500 aastat[1].

Jaapanis on hõlmikpuu sintoismi pühamute pühapuu (Jisaburō Ōi, 109:1965[2]).

Jaapani üks iidseid loodusmälestisi kasvab Iwate prefektuuris Kujis Chosenji templi esisel platsil. Tema ümbermõõt on 14,5 meetrit.[3]


Tuntud hõlmikpuid Jaapanis (2010)
Hõlmikpuu kasvukoht Koht Sugu Eluiga Allikad
Tsukuba Ülikool Ibaraki ?? ligi 34 aastat
Tsukuba Ibaraki ,♀ ligi 34 aastat
Kōraku-en Okayama ? ümbermõõt 4,5 m, kõrgus 20 m
Ishigamimae, Ōme Tōkyō prefektuur ümbermõõt 7,1 m, kõrgus 25 m
Nakagamityo, Akishima Tōkyō prefektuur ligi 400 aasta vanune, ümbermõõt 6,5 m, kõrgus 22 m
Iyamachi, Fuchū Tōkyō prefektuur ? ümbermõõt 6 m, kõrgus 18 m
Ooi, Shinagawa Tōkyō prefektuur ligi 800-aastane, ümbermõõt 6,5 m, kõrgus 25 m
Motoazabu, Minato Tōkyō prefektuur ligi 800-aastane, ümbermõõt 10 m, kõrgus 25 m
Ikazuchi Shrine, Maebaru Fukuoka prefektuur ligi 800-aastane, ümbermõõt 6,5 m, kõrgus 25 m
Jinguin, Kawara, Tagawa-gun Fukuoka prefektuur ligi 1000-aastane, ümbermõõt 6,2 m, kõrgus 40 m
Eigen-ji Temple, Nōgata Fukuoka prefektuur ligi 450 aasta vanune, chichi'd, ümbermõõt 4,5 m, kõrgus 18 m
Okitama Shrine, Nōgata Fukuoka prefektuur ligi 600 aasta vanune, chichi'd, ümbermõõt 6 m, kõrgus 20 m
Onga jõe kaldal, Kiyase, Nōgata Fukuoka prefektuur ligi 600 aasta vanune, chichi'd, ümbermõõt 6 m, kõrgus 20 m
Ohara Shrine, Onga-gun Fukuoka ligi 600 aasta vanune, ümbermõõt 6,9 m, kõrgus 15 m, 2 puud
Hananoki-zeki, Nōgata Fukuoka ligi 1000 aasta vanune, chichi'd, ümbermõõt 17,6 m, kõrgus 28,4 m
... ... ... ... ...

[4]

Kitakanegasawa hõlmikpuu

Jaapani suurimaks hõlmikpuuks peetakse Kitakanegasawa hõlmikpuu (Kitakanegasawa no Ichō‎), kelle vanus on 1000 aastat ja rohkem. Tema rinnasümbermõõt 1,30 m kõrguselt oli 2011. aastal 22 m, pikkus laserkaugusemõõtjaga (Nikon Forestry 550/Pro) oli 2016. aastal 31,80 m (Martin Miklanek)[5].

Kuus hõlmikpuud Jaapanis on saanud ka pommitamise üleelanud puude (hibakujumoku) nimetuse elades plahvatuse epitsentris üle teise maailmasõja ajal 1945. aastal Hiroshimale ja Nagasakile heidetud tuumapommid.[6] [7]. Kõige lähem neist asub Hosen-Jis. See puu oli plahvatuse epitsentrist vaid veidi rohkem kui kilomeetri kaugusel. Kõik ellujääjad puud on ka praegu elujõulised. Sellest ajast peetakse Jaapanis hõlmikpuud lootusepuuks. Mõne puu juures on tahvlid, kus palvetatakse maailmarahu eest.

Hõlmikpuu Jaapani kultuuris muuda

Kinmo zui (1666) on paigutanud hõlmikpuu viljade juurde ja kujutatud on hõlmikpuu oksa koos lühikeste võsude, lehtede ja seemnetega.[8]

Jaapani zooloogid Nishiwaki ja Kamiya (1958) nimetasid hõlmikpuu järgi vaalaliigi Mesoplodon ginkgodens[9].

Parimad sumo-maadlejad võivad oma juuksed siduda ginko-sõlmega (ōichōmage). Jaapanis on ginkgo liidetud nii krabide, seente, kartulite, haide, lillevaaside, tööriistade, panipaikade, laudade nimetustele jpm.[10]

Viited muuda

  1. Del Tredici jt, 1992; viidanud Zhao jt: Yunpeng Zhao, Juraj Paule, Chengxin Fu & Marcus A. Koch, Out of China: Distribution history of Ginkgo biloba L., TAXON 59 (2), aprill 2010,lk 495–504, vaadatud 17. märtsil 2017
  2. Jisaburō Ōi, Flora of Japan, Smithsonian Institution, Wash. D.C., 1965, lk 109, ingliskeelne tõlge F. G. Meyer ja E. H. Walker), vaadatud 23. märtsil 2017
  3. Sander jt 6:1990
  4. Yunpeng Zhao, Juraj Paule, Chengxin Fu & Marcus A. Koch, Out of China: Distribution history of Ginkgo biloba L., TAXON 59 (2), aprill 2010, lk 495–504, vaadatud 17. märtsil 2017
  5. Kitakanegasawa no Ichō, vaadatud 31. märtsil 2017‎
  6. Hiroshima:A-bombed Ginkgo, vaadatud 9. märtsil 2017
  7. A-bombed Ginkgo trees in Hiroshima, Japan, vaadatud 9. märtsil 2017
  8. Hori & Hori, 1997, viidanud Crane jt, 240:2013; vaadatud 30. märtsil 2017
  9. Mesoplodon ginkgodens Nishiwaki & Kamiya, 1958, Sissekanne WoRMS-is, vaadatud 31. märtsil 2017
  10. Peter Crane, Ginkgo: The Tree That Time Forgot, Yale University Press, lk 16, 2013, 408 lk, ISBN: 978-0-300-18751-9, vaadatud 31. märtsil 2017