See artikkel on raamatust; etnograafia mõiste kohta vaata Hõbevalge (etnograafia)

"Hõbevalge: Reisikiri tuulest ja muinasluulest" on Eesti kirjaniku ja poliitiku Lennart Meri raamat, mis ilmus esimest korda 1976. aastal. Meri arutles teoses poolteaduslikult ja fantaasiaküllaselt eestlaste ning teiste läänemeresoomlaste mineviku üle. Raamatu esimese trüki illustreeris Heinz Valk.

Paljude lugejate arvates on "Hõbevalge" näol tegu ühe meisterlikuma käsitlusega Eesti minevikust.[viide?] Autori žanrimääratluse järgi on tegu reisikirjaga, ent enamiku raamatust täidavad siiski visioonid elust muistse Läänemere kallastel, reisikirjeldused puuduvad peaaegu sootuks.

Raamatu läbivate teemade seas on meri kui eestlaste ilmavaate, kultuuri ja olemuse peamine vormija, Kaali meteoriidiga seostuv problemaatika, mis seotakse antiikaegsete maadeavastuste ja maailmakirjeldustega, Tallinna kaugem minevik ja merenduse areng Läänemere kallastel läbi aegade. Enamiku raamatust moodustab etnoloogiline materjal (põhiliselt eesti rahvalaulud ja tavandid) ning autori tõlgendused nende alusel. Muuhulgas esitab Meri mitmeid rahva seas populaarseks kujunenud, kuid teaduses vaidlusaluseid hüpoteese nagu Revala/Rävala nime etümoloogia sõnast "rebu", Kaali meteoriidi ulatuslik mõju Euroopa rahvaste mütoloogiale (sh kajastus kreeka müüdis Phaethoni päikesevankri maalekukkumisest), vanakreeka ränduri Pythease kirjeldatud Thule samasus Saaremaaga, araabia ränduri al-Idrisi reisikirjas mainitud linna samasus Tallinnaga jne. Raamatu pealkiri viitab eestlaste kombele ohverdada allikatele hõbedakaapeid, mida nimetati "hõbevalgeks".

1983. aastal ilmus "Hõbevalget" täiendav raamat "Hõbevalgem", mida autor ise nimetas mitte järjeks, vaid sissejuhatuseks ja esimeseks peatükiks oma eelnevale teosele. 20. septembril 2008 ilmus Eesti Päevalehe raamatusarja "Eesti lugu" avaraamatuna "Hõbevalge" uusväljaanne.

Tõlked muuda

"Hõbevalge" ilmus soome keeles 1983. aastal pealkirjaga "Hopeanvalkea".

2016. aasta septembris ilmus teosest itaaliakeelne tõlge. Raamatu tõlkis Daniele Monticelli ja avaldas kirjastus Gangemi. Eessõna kirjutas Rooma La Sapienza ülikooli prorektor Antonello Biagini, tõlkeprojekti kuraator oli Gianni Glinni.[1]

Viited muuda

Välislingid muuda