Gustav Wilhelm von Meyer

Gustav Wilhelm von Meyer (sündinud 1677)oli Rootsi ja Venemaa sõjaväelane (major) ja Vändra ning Pähu mõisnik.

Septembris 1696 teenis ta relvurina (rustmästare) oma sugulase kapten Barthold von Meyercrantzi kompaniis Tartus. 31. oktoobril 1698 ning 28. septembril 1699 teenis ta förare auastmes samas väeosas. Pataljoni munsterrolli järgi oli ta väeosaga liitunud Aprillis 1695.

Skytte pataljoni koosseisus kuulus Meyer Tartu kaitsjate hulka 1704. aasta piiramise ajal. Skytte on päevaraamatus välja toonud seiga, kus vahetult enne piiramise algust saadeti Pärnust Tartusse kolmsada koormat linnaseid, mis olid iga hetk sihtkohta jõudmas. Et voor Vene eelvägede kätte ei langeks, saatis komandant Skytte leitnant Gustav Meyeri ühes salga sõduritega seda linna toimetama. Meyeri ülesanne õnnestus, kuna Tartu alla polnud jõudnud veel piisaval hulgal tsaari vägesid, et rootslasi rünnata.

1708. aastal oli ta leitnandi auastmes.

Perekond

Ta abiellus Vändra mõisa pärijanna, šoti päritolu Johanna Regina Bennetiga (1687–1740), kes oli major Jakob (James) Benneti ja Christina Kinnemondi tütar. Johanna Regina vend Vilhelm (William) Bennet (1677–1755) oli Rootsi ratsaväe kindralmajor, kes sai 1719. aastal vabahärratiitli. Gustav Wilhelmi ja Johanna Regina abielust sündisid:

• Johanna Dorothea von Meyer (15. veebruar 1708 Riia – 1779), abiellus Hans Reinhold von Baumgarteniga
• Karl Wilhelm von Meyer (1710 Ivangorod – 1767 Vändra), Vene sõjaväelane (major), Vändra mõisnik
• Christina Elisabeth von Meyer (1712 Pärnu – 1780), Pähu pärijanna, abiellus Carl Wilhelm von Baumgarteniga
• Magnus Johann von Meyer (1714–1753), Vene sõjaväelane (major)
• Anna Juliana von Meyer (1717–1785), abiellus Vändra pastori Gustav Adolph Borgega