Gustav IV Adolf
Gustav IV Adolf (1. november 1778 – 7. veebruar 1837) oli Rootsi kuningas 1792–1809.
Ta oli kuningas Gustav III poeg. Kuni 1796. aastani oli regendiks Gustav IV onu, prints Karl.
Rootsis kehtis endiselt absoluutne monarhia ning kuningas püüdis seda kasutada Prantsuse revolutsiooni mõjude tõkestamiseks. Vastasseis Prantsusmaaga viis Rootsi aga lõpuks katastroofini. Sõjas Prantsusmaaga kaotas Rootsi 1805–1807 oma valdused Ees-Pommeris ja Rügeni.
Samal aastal sõlmisid Prantsusmaa keiser Napoleon I ja Venemaa keiser Aleksander I Tilsiti rahu ning sisuliselt jagasid Euroopa omavahel. Nii sai Venemaa täiesti vabad käed Rootsi osas, keda ta 1808–1809 sõjas lõi. Gustav IV kaotas Soome ning õige pea ka trooni. Ta oli alustanud ettevalmistusi kättemaksusõjaks Venemaa vastu, ent see tekitas aadliopositsiooni, mis sundis teda 29. märtsil 1809 troonist loobuma.
Ta püüdis tagada trooni minekut oma pojale, ent Riksdag otsustas selle anda prints Karlile, kellest sai kuningas Karl XIII, ning Gustavi ja tema järglased troonipärimisõigusest ilma jätta. Sama aasta detsembris saadeti Gustav koos perega Rootsist välja. Aastal 1812 tema abielu lahutati. Ta elas tükk aega Saksamaal, kuid suri üksilduses Šveitsi hotellis kolonel Gustafssoni nime all. Kuningas Oskar II valitsusajal maeti ta säilmed ümber Rootsi.
Abielu ja lapsed muuda
1797. aastal abiellus Gustav IV Adolf Badeni Fredericaga, kellega sai viis last. 1812. aastal abielu lahutati ning kuni surmani oli kuningal mitmeid armukesi.
- Kroonprints Gustav (1799–1877), Vasa prints
- Printsess Sofia Wilhelmina (1801–1865)
- Prints Carl Gustav (1802–1805)
- Printsess Amalia Maria Charlotta (1805–1853)
- Printsess Cecilia (1807–1844)
| Eelnev Gustav III |
Rootsi kuningas 1792–1809 |
Järgnev Karl XIII |