Gustav Adolf (Mecklenburg)

Gustav Adolf (26. veebruar 1633 – 6. oktoober 1695) oli viimane Mecklenburg-Güstrowi valitseja 1636. aastast kuni surmani ja viimane Ratzeburgi piiskopkonna administraator aastatel 1636–1648.

Elu muuda

Gustav Adolf sündis Güstrowis hertsog Johann Albrecht II ja selle naise Eleonore Marie pojana.

Kuna ta oli isa surma ajal 1636. aastal alaealine, hakkas esialgu eestkostjaks ja Güstrowi regendiks tema onu, Mecklenburg-Schwerini hertsog Adolf Friedrich I, millele Gustav Adolfi ema seisis ägedalt vastu. 1654. aastal jõudis poiss täisikka ja abiellus Holstein-Gottorpi hertsogi Friedrich III tütre Magdalena Sibyllaga. Nad said järgmised lapsed:

Johann (2. detsember 1655 – 6. veebruar 1660)
Eleonore (1. juuni 1657 – 24. veebruar 1672)
Marie (19. juuni 1659 – 6. jaanuar 1701)
Magdalene (5. juuli 1660 – 19. veebruar 1702)
Sophie (21. juuni 1662 – 1. juuni 1738)
Christine (14. august 1663 – 3. august 1749)
Karl (18. november 1664 – 15. märts 1688)
Hedwig (12. jaanuar 1666 – 9. august 1735)
Louise (28. august 1667 – 15. märts 1721)
Elisabeth (3. september 1668 – 25. august 1738)
Auguste (27. detsember 1674 – 19. mai 1756)

Ainsa elusoleva poja Karli surm 1688. aastal põhjustas Mecklenburg-Güstrowi päriluskriisi. Gustav Adolfi tütar Marie abiellus oma nõo Adolf Friedrich II-ga, kes pärast oma äia surma nõudis Güstrowi pärandit, kuid ei saanud valitseva Mecklenburg-Schwerini hertsogi vastu. Noorem tütar Louise abiellus 1695. aastal Taani kroonprintsi Frederik IV-ga ja sai 1699. aastal Taani kuningannaks.

Gustav Adolf suri Güstrowis 62 aasta vanusena. Järgnenud Mecklenburgide päriluskonflikt lahendati 1701. aastal Mecklenburg-Strelitzi hertsogkonna rajamisega.

Eelnev Johann Albrecht II	Mecklenburg-Güstrowi hertsog 1636–1695	Järgnev Friedrich Wilhelm kui Mecklenburg-Schwerini hertsog