Gruusia veinid on Gruusias valmistatud veinid.

Pronkskuju 7. saj eKr, mis leiti arheoloogilistel väljakaevamistel Vani linnas, kujutab tamadat, toostide lausujat. Gruusia postmark, 2007.

Gruusia on maailma vanimaid veinivalmistamise piirkondi, mille ajalugu ulatub tagasi üle 8000 aasta. Tõendiks veini valmistamisest Gruusias muistsetel aegadel on 7. sajandist eKr pärit tamada pronkskuju, mille arheoloogid leidsid Vani linnas arheoloogilistel väljakaevamistel.

Veinivalmistamine on olnud Gruusia majanduse peamisi alustalasid sajandeid ning omandanud pika ajaloo jooksul lausa ikoonilise tähenduse, moodustades tänapäeval lahutamatu osa Gruusia kui (veini)riigi identiteedist.

Gruusia veinivalmistamisel kasutatakse kuevrisid – savist veinikääritamise anumaid, mis maetakse maa sisse. Kääritamisele minev mahl suletakse kuevrides kaanega ning kaetakse pinnasega. Maapind isoleerib anuma ja reguleerib veini temperatuuri. Mõned kuevrid võivad jääda maa sisse isegi kuni viiekümneks aastaks. Traditsiooniliselt leiab kogu veini valmimine aset kuevris, alates käärimisest kuni veini vananemiseni. UNESCO lisas selle traditsioonilise, üle 7000 aasta vanuse Gruusia veinivalmistamise meetodi UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Gruusia veinivalmistamise eripäraks võib pidada ka kääritamise koos rootsudega, mida kasutatakse eriti Ida-Gruusia veinipiirkondades. Varsi kasutatakse ohtralt punaveinide valmistamisel, aga ka valgete veinide puhul, mistõttu ongi Gruusia valged veinid oranžikad-kuldsed.

Gruusia vein on traditsiooniliselt poolmagus, seda toodetakse nii valge kui ka punasena, sh kuulus Kindzmarauli, aga ka veidi vähem tuntud, kuid kõrgelt hinnatud Ojaleshi ja Pirosmani ning muidugi Khvanchkara.

Gruusia veinipiirkonnad muuda

 
Viinapuuaed Kahheetias

Üldjoontes võib Gruusia veinipiirkonnad jagada Lääne-Gruusia ja Ida-Gruusia veinipiirkondadeks. Piirkonnad erinevad üksteisest nii pinnase kui ka kliima poolest.

Ida-Gruusia olulisim piirkond on Kahheetia, mille kliima on kontinentaalsem ning pinnas saviliivane. Peamine punane viinamari on tumepunase viljalihaga Saperavi, millest valmib Kindzmarauli. Valgetest on populaarsed ja levinud Rkatsiteli ja Mtsvane. Ida-Gruusias Kahheetias kääritatakse veine (sh valgeid) koos kestade ja rootsudega, mistõttu on valged veinid kuldse värviga.

Lääne-Gruusias on niiskem kliima tulenevalt Musta mere lähedusest ning seal valmistatakse pigem kergemaid veine. Punastest on levinuim suure suhkrusisaldusega Aleksandrouli. Lääne-Gruusias ei kääritata veine rootsudega.

Gruusia veinipiirkondadest on olulisim ja tuntuim kahtlemata Kahheetia, kus toodetakse 70% Gruusia veinidest. Kahheetia on juba sajandeid vana ja antiikne veinikasvatuse piirkond. Kahheetia oru pinnas on eriti viljakas, suved kuumad ja kuivad, mistõttu ongi veinikasvatus seal nii arenenud. Kahheetia jaguneb Telavi ja Kvareli alampiirkondadeks. Tuntuimad veinikasvatuse piirkonnad Gruusias on ka Kartli, Imerethi, Ratša-Letšhumi ja Khvemo Svanethi, Abhaasia ning Adžaaria.

Gruusia viinamarjasordid muuda

Gruusia viinamarjasordid on Eestis vähe tuntud, kuigi neid on kokku umbes pool tuhat, millest kaubanduslikus kasutuses on umbes 40 ringis. Tuntuimad neist on loomulikult Rkatsiteli ja Saperavi.

  • Rkatsiteli on kõige olulisem ja kuulsaim Gruusia valge veini viinamari. Rkatsiteli on väga populaarne, iseäranis Alazani orus Kahheetias, kuid teda leiab ka Kartlist ning mõningal määral ka Lääne-Gruusias. Teda kasvatatakse ka väljaspool Gruusiat, näiteks Ukrainas, Moldovas ja Bulgaarias. Rkatsiteli on pärit Kahheetiast ja tähendab tõlkes 'punane kobar', kuna tema vars on küpsedes roosakas-punakas.
  • Saperavi on pärit Ida-Gruusiast Kahheetiast, kuid teda kasvatatakse kõikjal Gruusias ning Moldaavias ja Armeenias. Saperavi on saagirohke ja vastupidav viinamari, mis suudab ellu jääda ka äärmiselt külmades oludes. Saperavis on kõrge alkoholipotentsiaal ning teda kasutatakse ulatuslikult segudes teiste viinamarjadega. Saperavi tähendab eesti keeles 'värvimist', 'värvi', kuna tema viljaliha on tumepunane ja pressimisel annab isegi veidi tumepunast värvi. Saperavist valmistatud veinid on sügavpunased ning sobivad pikemaks hoidmiseks, isegi kuni 50 aastat. Saperavist valmistatakse Kindzmaraulit, samuti Mukuzanit ja poolmagusat Pirosmanit. Lisaks kasutatakse Saperavit Alazani segudes koos valge Rkatsiteli marjaga.

Gruusia veinid muuda

Gruusia veinid kannavad sarnaselt Bordeaux' ja Burgundia veinidega nime algupärase regiooni, piirkonna või küla järgi. Veinid on tihti segu kahest või enamast viinamarjast. Gruusia veine liigitatakse järgmiselt: magusad, poolmagusad, poolkuivad, kuivad, kangestatud ja vahuveinid. Poolmagusate veinide valik on kõige suurem ja populaarsem.

Välislingid muuda