Greip

(Ümber suunatud leheküljelt Greipfruut)
 See artikkel räägib puuviljast; ansambli kohta vaata artiklit Greip (ansambel), Saturni kuu kohta vaata artiklit Greip (kuu).

Greip ehk greipfruut on greibipuu (pomelipuu ja apelsinipuu ristandi) vili.

Greibid korvis
Kollane greip
Punane greip ehk verigreip
Koorest valmistatud eeterlik õli

1980. aastatel pakkus Ellen Niit greibi eestikeelseks vasteks välja uudissõna jõmmelgas.[1]

Greipi on Eestis ja mujalgi maailmas vahel ekslikult pompelmuusiks nimetatud. Pompelmuusipuu ehk pomelipuu (Citrus maxima) vili pomel aga on suurem ega ole mõru.[2]

Kirjeldus muuda

Greip sarnaneb apelsiniga, kuid on suurem. Seemned ja koor moodustavad greibi massist 49%.[2]

Greip on väärtuslik puuvili, eriti suure C-vitamiini sisalduse poolest. See sisaldab ka B-vitamiini.

Kasutamine muuda

Greibid said populaarseks alles 19. sajandi lõpus. Enne kasvatati greibipuid üksnes ilu pärast. USA sai kiiresti maailma suurimaks greipide tootjaks. Peamised greibipuude istandused asuvad Floridas, Texases, Arizonas ja Californias.

Greip on hinnatud puuvili Ameerika Ühendriikides, kus sellest pressitakse haput mahla, mida kasutatakse nii värskelt kui ka konservitult. Mahla tööstuslikul valmistamisel purustatakse ja pressitakse kogu vili korraga. Tsentrifuugi abil eraldatakse eeterlik õli viljamahlast nagu koor piimast. Pressimisjäätmeid kasutatakse loomasöödaks. Greibimahl soodustab kantserogeenide ja muude mürkide väljumist maksast.[3]

Vilja koor sisaldab rohkelt eeterlikke õlisid. Greibikoorest toodetakse söögiisu tõstvat mõruainet limoliini ja pektiini.

Greibikoor on juba ammu tuntud iseäraliku lõhna poolest. Greibikooreõli kasutatakse lõhnravis.

Toodang, toiteväärtus ja biokeemiline koostis muuda

Toodangu tabelis on andmed greipide ja pomelite kohta koos. 2012. aastal toodeti maailmas 8,0 miljonit tonni greipe ja pomeleid, istandike kogupindala oli 289 tuhat hektarit.[2]

Suurimad tootjad 2012. aastal[2]
Riik Toodang,
tonnides
Osakaal,
%
  Hiina 3 800 000* 47,3
  USA 1 046 890 13,0
  Mehhiko 415 471 5,2
  Tai 328 000* 4,1
  LAV 304 559 3,8
  Iisrael 246 618 3,1
  Türgi 243 267 3,0
  Argentina 200 000* 2,5
  India 200 000* 2,5
  Sudaan 196 000 2,4
Maailm kokku 8 040 038 100
* – FAO hinnang
Toitained[4]
Toitained Väärtus
100 g kohta
Kalorsus 42 kcal
Vesi 88,06 g
Süsivesikud 10,66 g
Sahharoos 3,51 g
Fruktoos 1,77 g
Glükoos 1,61 g
Kiudained 1,60 g
Valgud 0,77 g
Tuhk 0,36 g
Lipiidid 0,14 g
Toiteelemendid[4]
Toiteelement Väärtus
100 g kohta
Kaalium (K) 135,0 mg
Kaltsium (Ca) 22,0 mg
Fosfor (P) 18,0 mg
Magneesium (Mg) 9,0 mg
Raud (Fe) 0,08 mg
Tsink (Zn) 0,07 mg
Vask (Cu) 0,032 mg
Mangaan (Mn) 0,022 mg
Seleen (Se) 0,1 μg
Naatrium (Na) 0
Vitamiinid[4]
Vitamiin Väärtus
100 g kohta
A 58,0 μg
C 31,2 mg
B1 43 μg
B2 31 μg
B3 204 μg
B4 7,70 g
B5 262 μg
B6 53 μg
E 0,13 mg
Lükopeen 1,42 mg
Folaat 13,0 μg
Luteiin+
zeaksantiin
5,0 μg

Viited muuda

  1. Krista Kerge. Sõnameri: sõna ja tõlge Sirp, 26. mai 2006.
  2. 2,0 2,1 2,2 2,3 ""Food and Agriculture Organization of the United Nations"". faostat3.fao.org (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 19.10.2016. Vaadatud 27.01.2015.
  3. Kadi Heinsalu (02.03.2017 07:00). "17 toiduainet, mida teie maks armastab". Äripäeva terviseuudised. Vaadatud 04.03.2017 15:01.
  4. 4,0 4,1 4,2 ""USDA National Nutrient Database"". www.nal.usda.gov (inglise). Originaali arhiivikoopia seisuga 3.03.2015. Vaadatud 19.12.2010.