Tulsa rassirahutused

(Ümber suunatud leheküljelt Greenwoodi veresaun)
Tulsa rassirahutused
Greenwoodi rahutused
Riik Ameerika Ühendriigid
Koht Greenwood, Tulsa, Oklahoma, Ameerika Ühendriigid
Koordinaadid 36°09′34″N 95°59′11″W
Kuupäev 31. mai1. juuni 1921
Sihtmärk Mustanahalised elanikud, nende kodud ja ärid

Tulsa rassirahutused (tuntud ka kui Tulsa veresaun, Greenwoodi veresaun või Black Wall Streeti veresaun)[1][2][3][4][5][6] toimusid 31. mail ja 1. juunil 1921, kui valgetest elanikest koosnevad jõugud ründasid Oklahoma osariigis Tulsa linnas asuva Greenwoodi piirkonna mustanahalisi elanikke ja nende ettevõtteid.[7] Seda on nimetatud Ameerika ajaloo kõige tõsisemaks rassilise vägivalla juhtumiks.[8] Rünnak, mis viidi läbi maa peal ja eralennukitega, hävitas linnaosast enam kui 35 kvartalit; tegemist oli tolle aja Ameerika Ühendriikide jõukaima mustanahaliste kogukonnaga, tuntud ka kui "Black Wall Street".

Üle 800 inimese vajas arstiabi ja enam kui 6000 mustanahalist elanikku arreteeriti, paljud mitmeks päevaks.[9] Oklahoma perekonnaseisubüroo registreeris ametlikult 36 surma, kuid Ameerika Punane Rist keeldus hinnangu esitamisest. 2001. aasta riikliku komisjoni uuringu käigus hinnati mässude käigus hukkunute arvuks 36–300 inimest ning tänapäevaste lahkamisaruannete ja surmatunnistuste põhjal kinnitas komisjon 39 mustanahalise mehe, 13 valgenahalise mehe ja 4 tuvastamata surma.

Paljud ellujäänud lahkusid Tulsast. Linnas elavad musta- ja valgenahalised elanikud vaikisid aastakümneid sellest sündmusest. Rahutused jäeti suures osas välja kohalikust, osariigi ja riigi ajaloost: "1921. aasta Tulsa rassirahutust mainiti harva ajalooraamatutes, klassiruumides või isegi eraviisiliselt. Nii musta- kui ka valgenahalised said keskealiseks, teadmata midagi toimunust."[10]

1996. aastal, seitsekümmend viis aastat pärast rahutusi, moodustati Oklahoma Tulsa 1921. aasta Rassirahutuse Uurimiskomisjon (2018. aasta novembris nimetati ümber Oklahoma Tulsa Rassiveresaunaks).[1] Liikmed määrati sündmuste uurimiseks, ellujäänute küsitlemiseks, avalikkuse ütluste kuulamiseks ja sündmuste aruande koostamiseks. Protsessi käigus püüti avalikkust nende sündmuste kohta harida. Komisjoni 2001. aastal avaldatud lõpparuandes öeldakse, et linn oli vandenõus valgete kodanikega, mustanahaliste vastu. Lõpparuanne soovitas ellujäänutele ja nende järeltulijatele heastamisprogrammi.[7] Osariik võttis vastu õigusaktid, et kehtestada ellujäänute järeltulijatele stipendiumid, edendada Greenwoodi majandusarengut ja arendada rahutuste ohvrite mälestusparki Tulsas. Park valmis 2010. aastal.

Taust muuda

 
Tulsa kaart 1920. aastal. Greenwoodi piirkond asub Tulsa põhjaosas

1921. aastal oli Oklahoma osariigis rassiliselt, sotsiaalselt ja poliitiliselt pingeline õhkkond. Esimene maailmasõda oli lõppenud 1918. aastal paljude endiste sõjaväelaste tagasitulekuga. 1865. aastal lõppenud Ameerika kodusõda oli endiselt elavas mälus. Valimisõiguseta isikutel puudusid kodanikuõigused ja Ku Klux Klan oli tõusuteel. Tulsa toetas õitsva õlitööstuslinnana arvukalt jõukaid ja haritud afroameeriklasi. Nende tegurite kombinatsioon mängis rolli suurenevates pingetes, mis kulmineerusid eelseisvate sündmustega.

Põhja-Oklahoma territoorium oli loodud Ameerika Ühendriikide kaguosast pärit põliselanike ümberasustamiseks, kellest mõni oli omanud orje.[11] Muud piirkonnad olid saanud lõunast palju asunikke, kelle perekonnad olid omanud enne kodusõda orje. Oklahoma kuulutati osariigiks 16. novembril 1907. Äsja loodud osariigi seadusandja võttis oma esimese töökorraldusena vastu rassilise segregatsiooni seadused, mis on tuntud ka kui Jim Crow' seadused. 1907. aasta Oklahoma põhiseadus ei nõudnud ranget rassilist eraldamist; delegaadid kartsid, et kui sellised piirangud sisalduvad, paneb Ameerika Ühendriikide president Theodore Roosevelt dokumendile veto. Siiski eraldas uus seadusandja juba esimesena vastu võetud seadusega kogu rongireisimise ja valijate registreerimiseeskirjad kaotasid enamiku mustanahaliste valimisõiguse. See tähendas, et neil ei olnud lubatud osaleda ka kohtutes ega kohalikus omavalitsuses. Need seadused kehtisid kuni 1965. aasta föderaalse hääletamisseaduse vastuvõtmiseni. Suuremad linnad kiitsid heaks täiendavad piirangud.[12]  

20. sajandi alguses olid lintšimised Oklahomas tavalised, osana jätkuvatest jõupingutustest valgete ülemvõimu kinnistamiseks ja säilitamiseks.[12][13][14] Osariikluse väljakuulutamise ja kolmteist aastat hiljem toimunud rahutuse vahelisel ajal lintšiti Oklahomas kokku vähemalt 31 isikut; 26 neist olid mustanahalised ja peaaegu kõik olid mehed või poisid. Rahutusele järgneva kahekümne aasta jooksul langes teadaolevate lintšimiste arv osariigis kahele.[15]

4. augustil 1916 võttis Tulsa vastu korralduse, millega lubati elurajoonide eraldamine, keelati mustadel ja valgetel inimestel elada kõigis kvartalites, kus vähemalt kolm neljandikku elanikest olid teisest rassist. Ehkki Ameerika Ühendriikide ülemkohus kuulutas sellise korralduse järgmisel aastal põhiseadusega vastuolus olevaks, jätkasid Tulsa ja paljud teised piiri- ja lõunapoolsed linnad järgmise kolme aastakümne jooksul segregatsiooni kehtestamist ja jõustamist.[12] : 1–42 [16]

Kui sõjast naasnud veteranid üritasid pärast esimest maailmasõda uuesti tööturule naasta, kasvasid sotsiaalsed pinged ja mustanahaliste-vastasus linnades, kus tööalane konkurents oli kõrge. Samal ajal nõudsid mustanahalised sõjaveteranid omale kodanikuõigusi, uskudes, et nad on teeninud ajateenistuse abil välja täieliku kodakondsuse. 1919. aasta "Punase suve" ajal kogesid Kesk- ja Läänelinnas asuvad tööstuslinnad ränki rassirahutusi, kus valged, mõnikord koostöös kohalike võimudega, ründasid mustanahalisi kogukondi. Chicagos ja mõnedes teistes linnades kaitsesid mustad end esimest korda jõuga, kuid sageli olid nad vähemuses.

Kirde-Oklahoma oli majanduslanguses, mis suurendas tööpuudust. Alates 1915. aastast oli Ku Klux Klan kasvanud linnades üle kogu osariigi. Selle esimene märkimisväärne ilming Oklahomas toimus 12. augustil 1921.[13] 1921. aasta lõpuks oli Tulsa Ku Klux Klanis ühe hinnangu järgi 3200 liiget. Linna elanike arv oli 1920. aastal 72 000.[17]

Greenwood oli Tulsa linnaosa, mis asutati 1906. aastal pärast Booker T. Washingtoni 1905. aasta ringreisi Arkansases, Indiaanlaste territooriumil ja Oklahomas. Greenwood muutus nii jõukaks, et seda hakati nimetama "neegrite Wall Streetiks" (ka "Black Wall Street"). Mustad olid selles enklaavis loonud oma ettevõtted ja teenindusasutused, sealhulgas mitmed toidupoed, kaks ajalehte, kaks kino, ööklubid ja arvukalt kirikuid. Seal teenisid leiba paljud mustanahalised spetsialistid, sealhulgas arstid, hambaarstid, juristid ja vaimulikud. Enamik mustanahalisi elas linnaosas koos ja 1908. aasta Tulsa-reisil julgustas Washington koostööd ja majanduslikku iseseisvust. Greenwoodi piirkonna nimekaim oli viis aastat varem Alabamas Tuskegees asutatud Washingtoni Greenwoodi rajoon. Greenwoodi elanikud valisid oma juhid ja kogusid kapitali, et toetada majanduskasvu. Kirde-Oklahoma lähiümbruses nautisid mustad ka suhtelist õitsengut ja osalesid naftabuumis.

Pilte muuda

Viited muuda

  1. 1,0 1,1 "Tulsa 1921 Race Riot Commission renamed Race Massacre Commission". KJRH News. Tulsa: E.W. Scripps Co. 29.11.2019. Vaadatud 10.05.2019. Sen. Kevin Matthews held a news conference Thursday morning, in which he announced the official name change of the 1921 Race Riot Commission to the 1921 Race Massacre Commission. {{cite news}}: välislink kohas |author-link= (juhend)
  2. Day, Meagan (21.09.2016). "The history of the Tulsa race massacre that destroyed America's wealthiest black neighborhood". Timeline. Originaali arhiivikoopia seisuga 23.08.2018. Vaadatud 27.02.2019.
  3. Editors, the; White, Walter F. (23.08.2001). "Tulsa, 1921". The Nation. Originaali arhiivikoopia seisuga 12.06.2018. Vaadatud 23.12.2019cit. via www.thenation.com. {{cite journal}}: parameetris |last= on üldnimi (juhend)
  4. Rao, Sameer (31.05.2017). "It's Been 96 Years Since White Mobs Destroyed Tulsa's Black Wall Street". Colorlines.
  5. "Monica Moorehead, U.S. ethnic cleansing: The 1921 Tulsa Massacre". www.hartford-hwp.com.
  6. "Nearly 100 Years Later, Tulsa Begins Search for Mass Graves From 1921 Black Wall Street Massacre". The Root. Vaadatud 09.10.2019.
  7. 7,0 7,1 Oklahoma Commission (28.02.2001), "Final Report" (PDF), Oklahoma Commission to Study the Tulsa Race Riot of 1921, Tulsa, Oklahoma
  8. Scott Ellsworth, "Tulsa Race Riot", The Encyclopedia of Oklahoma History and Culture, 2009; accessed 31.12.2016
  9. Messer, Chris M., Krystal Beamon, and Patricia A. Bell. "The Tulsa Riot of 1921: Collective Violence and Racial Frames", The Western Journal of Black Studies 37, no. 1 (2013): 50–59.
  10. Sulzberger, A. G. (19.06.2011). "As Survivors Dwindle, Tulsa Confronts Past". the New York Times. Vaadatud 20.06.2011.
  11. Smith, Ryan (2018). "How Native American Slaveholders Complicate the Trail of Tears Narrative". Smithsonian Magazine.
  12. 12,0 12,1 12,2 Hirsch, James S. (2002). Riot and Remembrance: The Tulsa Race War and its Legacy. Houghton Mifflin Company. ISBN 978-0-618-10813-8.
  13. 13,0 13,1 Charles C. Alexander, Ku Klux Klan in the Southwest (Lexington: University of Kentucky Press, 1965)
  14. Levy, David W. (2005). "XIII: The Struggle for Racial Justice". The University of Oklahoma: A History. Kd II: 1917–1950. University of Oklahoma Press. ISBN 9780806152776. Vaadatud 10.04.2016.
  15. Mary Elizabeth Estes, An Historical Survey of Lynchings in Oklahoma and Texas, M.A. thesis, University of Oklahoma, (1942)
  16. Rothstein, Richard (2017). The Color of Law: A Forgotten History of How Our Government Segregated America. Liveright Publishing Corporation, A Division of W.W. Norton & Company. ISBN 9781631492853.
  17. Tulsa History: Urban Development, Tulsa Preservation Commission