Gotthard von Manteuffel (1795–1849)

Gotthard Johann von Manteuffel/Mannteuffell (26. detsember 17969. november 1849) oli baltisaksa mõisnik ja sõjaväelane.

Ta sündis 26. detsembril 1796 Maarja-Magdaleena kihelkonnas Saare mõisas. Tegi juba noore mehena tsaariarmees märkimisväärset karjääri. Teenis 19-aastasena kornetina Tatari ulaanirügemendis, seejärel Kinburgi tragunipolgus ja Jekaterinoslavi kürassiirirügemendis Barclay de Tolly raskeratsaväes ning võttis osa Napoleoni vägede vastu peetavatest lahingutest.

Gotthard Johann teenis ka tsaariarmee üksikusse kaardiväekorpusesse kuuluvas kavalergardide polgus, seejärel sai temast jalaväekindral ja Peterburi kindralkuberneri Miloradovitši adjutant. Pärast dekabristide ülestõusu mahasurumist ülendati krahv Manteuffel tiibadjutandiks ning temast sai sõjaminister Tatištševi eriülesandeid täitev abi. Pärast sõjaministri pensionileminekut sai Gotthard Johannist keiser Nikolai I tiibadjutant, mis sisuliselt tähendas Venemaa salateenistuse töötajat.

Gotthard Johann osales Vene-Türgi sõjas ning Poola ja Leedu mässu mahasurumises. Krahvist sai kindralmajor, mis kindlustas talle tsiviilelus riigi poolt rahastatava tegeliku riiginõuniku ametikoha.

Pärast isa, Gotthard Andrease, surma sai 37-aastasest kindralmajor Gotthard Johannist Manteuffelite vara ja majoraadi omanik. Sellest ajast muutis krahv Manteuffelite Liivimaa haru oma perekonnanime Mannteffelliks.

Oma legendaarseks muutunud veidra tembutamise tõttu hakkas Saare kohalik rahvas Gotthard Johanni hulluks krahviks kutsuma. Olenevalt tujust võisid krahvi tembud olla naerma ajavad, kuid võisid olla ka julmad. Oma elu lõpuaastal olevat aga kunagine elukutseline sõjamees kaotanud iseseisva kõndimisvõime ning tema käitumine muutus väga pahuraks: piitsutas lähedalolijaid ja enda kandjaid ning tema hoobist oli Saare mõisavalitseja koguni surnud.

Krahv Gotthard Johann von Mannteuffell suri vallalisena ja lastetuna 9. novembril 1849 isalt päritud maavalduses Teplitzis. Legendid temast aga elavad senini, ületades juttudes igasugused "hullu krahvi" tegelikud eluaja piirid.

KirjandusRedigeeri