Goliševa vald (läti Goliševas pagasts) on vald Lätis Ludza piirkonnas.

Goliševa vald

läti Goliševas pagasts

Pindala: 79,4 km²
Elanikke: 301 (1.01.2023)[1] Muuda Vikiandmetes
Rahvastikutihedus: 3,8 in/km²
Keskus: Goliševa
Goliševa kirik

Vald piirneb sama piirkonna Malnava, Mērdzene ja Blonti vallaga. Idas piirneb vald Venemaaga.

Valla pindala on 79 km². 2016. aasta seisuga elas seal 399 inimest.[2] Aastal 2011 elas vallas 87 lätlast, 306 venelast, 2 valgevenelast, 8 ukrainlast ja 5 poolakat.[3] Valla keskus on Goliševa küla. Vallavanem on Anatolijs Posredņikovs.[4]

Ajalugu muuda

Goliševa valda on esmamainitud aastal 1646 (Wlosc Hołuszowska). Aastal 1786 allutati selle alad Mihalova mõisale ja hiljem läks see Mērdzene valla koosseisu.

Aastal 1945 moodustati Mērdzene vallas Goliševa külanõukogu, aastal 1949 likvideeriti aga vald ametlikult. Aastal 1979 liideti Goliševa külanõukoguga osa Blonti külanõukogust. Aastal 1990 moodustati külanõukogust Goliševa vald.[5] Aastatel 2009–2021 kuulus vald Kārsava piirkonda.

Muinsusmälestistest on riikliku kaitse all Strauja ehk Strāvi muinaskalmed.[6]

Loodus muuda

Vald asub suuremalt jaolt Velikaja madalikul, edelaosas ka Ida-Läti madalikul. Tähtsaim jõgi on Ludza jõgi.

Looduskaitse all on Krieviņi pärn. Valla lõunaosa jääb osaliselt Kreiči soo hoiualale.[7]

Külad muuda

Vallas on seitseteist küla. Valla keskuse Goliševa (vidējciems ) elanike arv aastal 2020 oli 202. Kaks valla küla on staatusega mazciems – Doņikova 20 elanikuga aastal 2020 ja Zahari 13 elanikuga aastal 2020. Neliteist valla küla on staatusega skrajciems – Antonovka 22 elanikuga aastal 2020, Baranovka 1 elanikuga aastal 2020, Čenčeva 2 elanikuga aastal 2020, Ļamoni 11 elanikuga aastal 2020, Mišenskie 2 elanikuga aastal 2020, Ņivji 6 elanikuga aastal 2020, Orehovka 11 elanikuga aastal 2020, Plotņickie 13 elanikuga aastal 2020, Pokuļi 20 elanikuga aastal 2020, Pustoška 8 elanikuga aastal 2020, Strauja 9 elanikuga aastal 2020, Svetļici 7 elanikuga aastal 2020, Zeļči 3 elanikuga aastal 2020 ja Trūpi elanikuga aastal 2020. Ülejäänud valla elanikud elavad külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[8]

Viited muuda

  1. Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā) 2021 - 2022, vaadatud 2.10.2023.
  2. Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
  3. Ethnic composition of Latvia 2011
  4. Kārsavas novads, vaadatud 9.08 2020
  5. Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
  6. Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija, vaadatud 9.08 2020
  7. Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS, vaadatud 9.08 2020
  8. Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.

Välislingid muuda