Gladio

Gladio (lühend it keelest ('lühimõõk'), kr gladios ('kahe teraga nuga'); ka operatsioon Gladio) oli koondnimi, millega tähistati CIA ja MI6 koostööd NATO-ga ning salajaste sõjaväeüksuste võrgustikku Euroopas külma sõja ajal. Eesmärgiks oli võidelda kommunismiga ning takistada Nõukogude Liidu tungimist Lääne-Euroopasse. NATO, CIA ja MI6 rahastatud, treenitud ja varustatud Gladio üksustesse Itaalias värvati antikommuniste, keda nimetati gladiaatoriteks. Kuna igas riigis kasutati erinevaid varinimetusi, siis nähtuse üldnimeks on kujunenud nimetus "NATO salajane armee".

Pärast Teist maailmasõda oli läänemaailmale suurimaks ohuks kommunism. CIA juht Allen Dulles paigutas Lääne-Euroopasse ja Türki laiali sajad eriüksuslaste väljaõpetatud tagalaväeüksused, kelle ülesandeks oli tõrjuda NSV Liidu sissetung. Üksus koosnes 20–50 salasõdurist. Gladiot juhiti NATO Euroopa peakorterist (SHAPE) Monsist (Belgia).

Gladio eesmärgiks oli Itaalias võidelda kommunistidega nii juhul, kui NSV Liit peaks üritama sinna laieneda, kui ka siis, kui kohalikud kommunistlikud erakonnad saavad liiga palju võimu.

Itaalias toetati paavsti Pius XII loal Vatikani Panga kaudu Itaalia Kristlik-Demokraatliku Parteid 60 miljoni dollariga. Kuna skeem õnnestus, siis hakkas CIA rahastama Vatikani igal aastal u 20 miljoni dollariga. Katoliku kiriku kaudu laienes CIA kommunismivastane võitlus Aasiasse ja Ladina-Ameerikasse (operatsioon Kondor).

NATO pole Gladio kohta teavet avalikustanud. CIA juhid on teatanud USA senatile Gladio lõppemisest.

Romaanides on kujutatud Gladio sõjaväeüksuste koostööd Sitsiilia narkomaffia, terroristide või paremäärmuslastega (uusfašistid). Ilukirjanduse müüdid ei pruugi ajaloolist tegelikkust õigesti kajastada.

Vaata ka

• NATO salajane armee
• Konstantínos Dóvas