Gini koefitsient
Gini koefitsient ehk Gini kordaja [džini] on ühiskonna tulude jaotuse ebavõrdsuse näitaja. Mida suurem on Gini koefitsient, seda ebavõrdsem on tulude jaotus. Näitaja võttis kasutusele Itaalia statistik Corrado Gini.
Gini koefitsient leitakse tulugruppide kumulatiivset osatähtsust kogutulus väljendava Lorenzi kõvera ja perfektselt ühtlase tulujaotuse korral joonistuva sirge (absoluutse võrdsuse joone) vahelise pindala suhtena mainitud sirge alusesse pindalasse. Seega jääb näitaja arvväärtus alati vahemikku 0–1.
Gini indeksiks nimetatakse sama näitajat protsentides väljendatuna (indeks saadakse koefitsiendi korrutamisel sajaga).
Tulude jaotust loetakse suhteliselt võrdseks, kui koefitsient on vahemikus 0,2–0,35. Arenenud tööstusriikide Gini koefitsient jääb sellesse vahemikku. Arenguriikide Gini koefitsient jääb vahemikku 0,45–0,6.
Eri riikide Gini koefitsientide võrdlemisel on oluline teada, millise tulu ja milliste tulugruppide alusel on koefitsient arvutatud ning millist arvutusmetoodikat on kasutatud. Näiteks erinevad tavapäraselt riigi Gini koefitsiendid bruto- ja netotulu kohta.
Eesti Gini koefitsient muuda
2011. aastal oli Eesti Gini koefitsient Statistikaameti andmetel 0,2622.[1]
2000. aastal oli Eesti sissetulekute ebavõrdsuse poolest maailma riikide arvestuses 61. kohal. Euroopa Liidu riikidest oli Eestist tagapool vaid Portugal. 2001. aastal arvutati Eesti Gini koefitsiendiks 0,38. Maakondlikult oli koefitsient kõrgeim Harju- ja Tartumaal.