Gertrud von Holstfer

Gertrud von Holstfer (suri 1700) oli Liivimaa aadlidaam, kuulsa Liivimaa aadlitegelase Johann Reinhold von Patkuli (1660–1707) ema.

Holstferite suguvõsast pärit Gertrud sündis Tēdiņi (Rujenbach) mõisniku Johann von Holstferi ja Anna von Uexkülli tütrena.

1647. aastal abiellus ta Liivimaa maanõuniku ja Rootsi sõjaväelase Friedrich Wilhelm von Patkuliga, kellele kuulusid Ķieģeļi (Kegeln) ja Vaidava mõisad (Waidau).

Rootsi-Poola sõja ajal läksid Friedrich Wilhelm von Patkul ja Gertrud von Holstfer perega Valmierasse pakku. Piiratavas linnas puhkes katk ja pere kaheksa last haigestusid ning surid. Linna langemise järel andis Patkul vande Poolale ja asus nende teenistusse. Kui Rootsi väed järgmisel aastal vallutasid Rootsi väed piirkonna tagasi, arreteeriti Patkul riigireetmises süüdistatuna ning viidi algul Riiga ja seejärel Stockholmi vangistusse. Gertrud von Holstfer koos poeg Karl Friedrichiga jäid esialgu elama perekonna Ķieģeļi mõisa, kuid 1659. aasta suvel sai ta loa minna Stockholmi mehe juurde. 1660. aastal sündis Stockholmi vanglas nende poeg Johann Reinhold. Peagi mõisteti Friedrich Wilhelm von Patkul õigeks ja tema õigused ja omand taastati.[1]

1666. aastal Friedrich Wilhelm von Patkul suri ning jättis endast maha suured võlad, mistõttu Kiegali mõis panditi ja leskprouale jäeti elamiseks Vaidava mõis.[1]

Gertrud von Holstferi on iseloomustatud kui keevalise iseloomuga naist, kes ei osanud täisealisena isegi oma nime kirjutada, kuid ratsutas osavalt ning oskas tulirelvadega ümber käia. Kui Friedrich Wilhelm von Patkul 1666. aastal suri, panditi perekonna Kiegali mõis rittmeister Tiesenhausenile. Gertrud von Holstfer ei olnud sellega rahul ning ratsutas mõõga ja püstolitega relvastatult ja ühes saatjaskonnaga Tiesenhauseni akende alla ning nõudis, et too välja ilmuks. Järgmisel päeval ähvardas ta kirikus Tiesenhausenit ja lubas teda püstolist tulistada. Ta lasi Kiegali tiikidest kogu kalavaru välja püüda ja valmimata odra Tiesenhauseni põldudelt maha niita.[1]

Samuti oli Gertrud von Holstfer vaenujalal Rubene kihelkonna pastoriga, kes oli teda jutluses noominud. Leskproua ratsutas seejärel nelja teenri saatel kirikumõisa ja peksis kirikuõpetajat piitsaga.[1]

Johann Reinhold von Patkul on meenutanud, et kodus oli ema sõim ja vandumine tavapärane ning isegi oma kahele pojale soovis ta võllast ja piinaratast.[1]

1675. aastal abiellus lesestunud Gertrud von Holstfer Liepkalne mõisniku (Linden) rittmeister Heinrich von Mölleriga.

PerekondRedigeeri

Gertrud von Holstfer abiellus 1647. aastal Liivimaa maanõuniku ja Rootsi sõjaväelase Friedrich Wilhelm von Patkuliga (1604–1666). Abielust sündis hulk lapsi, kuid täiskasvanuks said vaid kolm poega:


1675. aastal abiellus lesestunud Gertrud von Holstfer Liepkalne mõisniku (Linden) rittmeister Heinrich von Mölleriga.

ViitedRedigeeri